VINCENT VAN GOGH Elulugu Vincent van Gogh sündis Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis, mis oli üldiselt katoliiklik piirkond, Bredast edelas Zundertis protestantliku pastori peres. Ta sai vanema venna nime, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Tema isa nimi oli Theodorus van Gogh ja ema nimi oli Anna Cornelia van Gogh (sündinud Carbentus). Selles peres oli tavaks samu nimesid kasutada: Vincentil oli noorem vend Theodorus ja õde Anna. Tema vanaisa Vincent (17891874) oli lõpetanud 1811 Leideni ülikooli teoloogiateaduskonna. Vanaisal oli 6 poega, kellest 3 said kunstikaupmeesteks nagu ka pojapoeg Theo. Ka üks kunstikaupmehest onudest oli Vincent ja van Gogh kutsus teda onu Centiks. Vanaisa onu (17291802) kandis samuti Vincenti nime ja ta töötas skulptorina. 1869. aasta juulis aitas onu Cent Vincentil saada koha kunstiga kauplevas ettevõttes Goupil & Cie,
lühikesest ja traagilisest, ent põnevast elust. 3 Elulugu Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853. aastal Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis Zundertis. Üldiselt oli see katoliiklik piirkond, seega elas ta ka protestantliku pastori peres ning oli pere vanim laps. Ta päris oma nime vanemalt vennalt, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Niisiis oli Vincentil sündides kohe olemas omanimeline haud ja hauakivi. Veel oli tal kaks venda, Theodorus ja Cor, ning kolm õde: Elisabeth, Anna ja Willemina.Vincenti isa, Theodorus van Gogh, oli pastor ning Vincenti ema, Anna Cornelia Carbentus, oli isemoodi kunstnik, kelle armastus looduse, joonistamise ja vesivärvide vastu pojale edasi kandus. Kuna nimede edasiandmise traditsioon oli tol ajal Hollandis väga levinud, siis Vincent van Gogh'i nimelisi oli kunstniku perekonnas veelgi: tema vanaisa
kaua olnud. Alguses kulges kõik hästi Vincent ja Paul maalisid ja veetsid koos aega, kuid varsti hakkas nende vahel pinge kasvama. Pinge jõudis haripunkti, kui haige ja vihane Vincent ähvardas Paul Gauguini habemenoaga. Paul põgenes ja ei näinud Vincent van Goghi enam kunagi. Vincent elas oma viha välja enda peal lõigates ära osa oma vasakust kõrvast. Vincent paranes paar päeva pärast seda haiglas. Peale Kollasesse majja saabumist hakkasid Vincentil hallutsinatsioonihood, mida linnaelanikud tähele pannes avaldasid soovi Vincenti tema elupaigast eemaldada. 1889. aasta mais lahkus Vincent van Gogh Arles'ist ja astus vabatahtlikult psühhiaatriahaiglasse Saint-Rémy's . Ta maalis haigla siseruume ja ilusat maispõldude, viinapuuaedade ja oliivipuudega kaetud ümbritsevat maastikku, mida ta nägi lühikestel järelvalvega jalutuskäikudel. Vincent tundis, et tema lootus paraneda kahanes iga päev. Ta püüdis sellest pääseda maalides.
Samad nimed said ka Vincenti noorem vend ja õde. Tema vanaisa Vincent (1789–1874) oli lõpetanud 1811 Leideni ülikooli teoloogiateaduskonna. Ka üks kunstikaupmehest onudest oli Vincent ja van Gogh kutsus teda onu Centiks. Vanaisa onu (1729–1802) kandis samuti Vincenti nime ja ta töötas skulptorina. 4 2. NOORUS JA ENESE AVASTAMINE 1869. aasta juulis aitas onu Cent Vincentil saada koha kunstiga kauplevas ettevõttes Goupil & Cie, kus ta ka ise üks omanikest oli. Onu Centil ei olnud lapsi ja ta soovis, et üks vennapoegadest võtaks kunagi üle tema osaluse ettevõttes. Pärast väljaõpet saatis Goupil ta 1873 Londonisse. See oli van Goghi jaoks õnnelik aeg: ta oli töös edukas ja teenis 20- aastaselt rohkem kui isa. Van Gogh armus oma korteriperenaise tütresse Eugnie Loyerisse, aga kui ta julges lõpuks
Impressionistide saavutuseks oli kindlate kontuuride hägustamine ning särava valguse ja varjude kirevuse püüdmine pildile. Samuti ei seganud nad enam paletil värve, vaid kandsid selle lõuendile väikeste täppide või joontena. Taotletus visuaalne tervikmõju tekkis alles läbi optilise efekti vaataja silma võrkkestal. Kuigi impressionistid ülistasid kodanlikku elu, avaldas stiil van Goghile tugevat mõju ja et van Goghi vend Theo kauples ka impressionistide töödega, oli Vincentil lihtne selle suuna juhtivate kunstnikega isiklikult tutvuda. Eriti imetles ta Edgar Degas' akte ja Claude Monet' maastikke, kuid kõige märkimisväärsem mõju oli neoimpressionistide, näiteks Georges Seurat' töödel. Seurat' viljeldav puäntillism kujutas endast impressionismi poolteaduslikku edasiarendust ja tähendas imeväikeste punktikeste väga tihedat lõuendile kandmist, et suurendada seeläbi värvide intensiivsust. Pariisis võttis van Gogh uue maalimise viisi omaks
annaabi.ee 
