Areng toimub nii bioloogilise küpsemise kui ka kogemuse alusel. L. Võgotski peamine erinevus J. Piaget'st seisnebki kultuuri osatähtsuse erilises rõhutamises; ta näeb tihedamat seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel ning tõstab palju suuremal määral esile sotsiaalse suhtlemise olulisust arengus, kuna see mõjutab nii keelt kui mõtlemist. 10.KAS INIMESE VÖIMED SÖLTUVAD SOOST? Inimeste erinevate vimete uuringutest on teada, et naised tunnevad end vabamalt verbaalseid vimeid vajavate ülesannete puhul, mehed matemaatiliste ja visuaal-ruumiliste vimete puhul. Naised ilmutavad ten olisemalt valmisolekut abistavaks k itumiseks, on vastuvtlikumad sotsiaalsetele mjudele ja kuulekamad grupile, mehed on iseseisvamad ja agressiivsemad. Sugude vahel on erinevusi ka stressiga toimetulemise viisides ja probleemide lahendamise viisides üldiselt, seksuaalk itumise eelistustes, mitteverbaalses k itumises, ametite ja hobide eelistamises.
1)stabiilsus-neurootilisus, 2)ekstravertsus-introvertsus. Stabiilsus-tundmused vahetuvad aeglaselt, keskmise tugevusega, kindel ja usaldusvrne. Neurootiline-tundlik, nrviline, ebakindel, kardab kike. Ekstravert-vljapoole elav inimene, seltsiv, kontaktne, avatud, pidu, seltskonnas olev. Introvert- tagasihoidlik, kinnine, spru vhe-ustav, ettevaatlik, avab ainult spradele Seesmise e. internaalse kontrollkeskmega-inimesed peavad oma edu ja ebaedu eesktt enesest sltuvaks,nad arvestavad oma vimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Vlise e. eksternaalse kontrollkeskmega-inimesed mtlevad,et nende edu ja ebaedu tuleneb vlistest tingimustest ja asjaoludest,vhem oma kogemustest ja enese omadustest. TESTID- hinnangtestid,konstruktiivtestid,tlgendamistestid,assotsiatsioonimetoodika, temperamenditestid,huvide ja vrtusorientatsioonide testid. A-tpi isiksus-on orienteerunud saavutustele, neil on pidevalt kiire ning nad ei oska kuidagi lgastuda.
Tehes oma valikuid ja otsuseid, kies oma rada, kirjutademe justkui enda eluraamatut iseenda kekirjaga, lisades sinna pilte ehk mlestusi, mis jvad alatiseks meelde. Inimene saab otsustada milline on tema minevik, olevik ja tulevik, tehes erinevaid otsuseid pevast peva. Kindlasti heks raskemaks otsuseks on just elukutse valik. Nii thtsa otsuse tegemisel peaksime kigepealt ppima tundma iseennast. Nii tleb ka Oscar Wilde tsitaat: Leides iseennast ,leiad sa kik. Kui me pime ja hindame oma judu ja vimeid, siis neme,mida peame tegema oma eesmrgi saavutamiseks. Teisest kljest aga , teades oma puudusi ja juetust,mistame ,mida peame vltima. Meie eluloo kiku ja valikuid mjutavad sbrad, pere, traditsioonid ja keskkond, kus viibime. Nii nagu on raamatud riiulis kteisega enamasti koos, nii on ka inimese elu kulgenud, et sugulased ja sbrad hoiavad kokku ja kivad ksikes. Sbrad ja tuttavad saavad lugeda ehk suhelda ja uurida teise inimese
turvatunnet. Lisaks lapsele vajavad toetust ka vanemad. Kui laps on haiglas, siis peab vanemaid julgustama olema haige lapse juures, ilma mingite ajaliste piiranguteta. Vanematel peab olema vimalus rkida oma lapse surmast arsti vi ega ja osaleda lapse edasise ravi planeerimisel. Kui vanemad soovivad ja kui on vimalik, siis saab terminaalhooldust korraldada ka kodus. Lhedasi petatakse kodustes tingimustes haiget hooldama ning julgustatakse usaldama oma vimeid koduhooldustoimingute sooritamisel. Selgitatakse vanematele, kelle poole nad abi saamiseks peavad prduma.
Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Last vib lapsendada tema nusolekuta, kui laps enne lapsendamist elas lapsendaja perekonnas ega tea, et lapsendaja ei ole tema vanem. 19.)-Eestkostet teostab kohtu poolt mratud eestkostja. Ettepaneku isiku mramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. -Isikut vib eestkostjaks mrata ksnes tema kirjalikul nusolekul. -Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja vimeid eestkostja kohustuste titmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle le eestkoste seatakse. -Eestkostja mramisel arvestatakse vhemalt 10-aastase lapse vi piiratud teovimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Kuni eestkostja mramiseni tidab eestkostja lesandeid eestkosteasutus. 20.)-Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. -Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema lalpidamise eest
Maslow teooria kohaselt on inimvajaduste hierarhia jrgmine: 1. fsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse jrgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rhma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt vljendatava tunnustuse jrele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kik see, milleks inimesel jtkub vimeid, oskusi ja teadmisi. Hierarhia madalaimad neli astet on fsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadusteks. Viies, eneseteostusvajadus, ning pramiidist vljapoole jv kuues, enesetranstsendentsivajadus on krgemad vi Olemus- vajadused. Hierarhia krgemate astmeni judmiseks peavad kik alamad vajadused olema rahuldatud. Kui inimene on juba judnud levalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpool olevate vajaduste rahuldamisega
annaabi.ee 
