BALTI KETT Koostaja: Kätlin Tammoja. TOIMUMISE AEG JA PÕHJUS · Balti kett moodustati Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23. augustil 1989. aastal. · Eesmaärgiks oli juhtida maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. · Demonstreeriti vabadustahet ja sooviti mõjutada Nõukogude Liitu. OSALEJAD · Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendava katkematu 600 kilomeetrise pikkuse inimketi moodustasid Eesti, Läti ja Leedu inimesed · Kokku ühendas oma käed umbes kaks miljonit inimest HUVITAVAT LUGEMIST · Lembit Koik "Balti Kett". · Autor käsitleb Eesti 1988.ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. UUS BALTI KETT · Uus Balti kett plaaniti moodustada 8.mail aastal 2007 kell 11.45.
Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja
aastal, millest kasvas hiljem välja Memeli (KLAIPEDA) linn. Ordu lakkamatu edasitund tõi kaasa otsese konflikti zemaitide ja leeduslastega, kes olid äärmiselt tugevad vastased. - Leedu hõimud olid selleks ajaks ühinenud ühe valitseja, MINDAUGASE alla, kelle enda maad paiknesid Nerise, Nemunase ja Merkyse jõe vahel alal, mida nimetati Lietuvaks (Leedu). See moodustas tulevase riigi südame ja hõmas kõigi algusaja tähtsamaid keskusi: Kernavet, Trakaid, Vilniust. Lisaks elas leedu hõime veel ida pool Nalsias, põhja pool Deltuvas ja Upytes ning lääne pool Nerises. (auksaitide nime all, allavoolu lääne pool zemaitid). 13.sajandil moodustasid need alad lõdva konföderatsiooni, mille osad käisid sageli ühistel sõjakäikudel. Maade ühendamise viis lõpule Mindaugas, kes tõusis ülemvalitsejaks nii edukate sõjakäikudega kui ka oma võimalikke vastaseid pagendades ja mõrvates. 1240
Kõik kirikutegelased Leedus pidid oskama Leedu keelt ja pöörduma kirikus koguduse poole leedu keeles. Leedu linnad said Saksa linnaõigused Magdeburgi linnaõigus Vilnius, Kaunas, Trakai. Jogaila lahkumisel Poolasse tekkisid sisetülid, mille käigus tõusis olulisemaks tegelaseks Kestutise poeg Vytautas. Leedus oli muidu Jogaila poolt asevalitsejaks jäetud Jogaila vend, millega ei leppinud Vytautas. Otsis liitlaseks Saksa Ordu, kellega uuendas kunagist liitu. Vilniust hõivata ta ei suutnud, kuid saavutas olulise ülemvõimu Leedus. Jogaila oli sunnitud Vytautasele andma Trakai vürstkonna ja tegeliku võimu Leedus, lubadusega alluda Poola kroonile. Seejärel põletas Vytautas jällegi 3 ordulinnust ja naases Trakaisse. Jogaila andis Vytautasele eluaegse ja hiljem ka pärandatava suurvürsti tiitli. 1396 põgenes Leetu Kuldhordi Khaan Thokanus, kes purustatud Timuri poolt lubas Vytautasele kogu Venemaa, kui see teda toetab
millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. *Mais taastati EV nimetus ja lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. *Moskva ähvardas Eestit majandusblokaadiga ja eriolukorra kehtestamisega. Kohalikud internatsionalistid korraldasid 15. mail 1990 Toompeal kärarikka miitingu, varsti algasid liidutehastes streigid, Moskva eesmärgiks oli sundida Balti riike liidulepingut vastu võtma, et neid taas NSVLga siduda. *1991 jaanuaris rünnati sõjalise jõuga Vilniust ja Riiat, aga Eestini ei jõutud. Kõik see pani muu maailma toetama Baltikumi rahvast. *1991 märtsis toimus Balti riikides ennetav referendum. Eestis vastati küsimusele ,,Kas Teie tahate EV riiklikku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" 77,8% hääletamas käinutest jaatavalt. *Kui Gorbatsov võimule tuli, kuulutati 1987 välja ulatuslik majandusreformi kava, mille eesmärgiks oli sotsialistliku plaanimajanduse igakülgne täiustamine.
sõdur. Leedule seati ultimatiivne nõue seada sisse diplomaatilised suhted ja avada saatkonnad Varssavis ja Kaunases, mis tähendaks seda, et Leedu nõustub, et Vilnius on Poola pealinn. Vastuse andmiseks anti 48 tundi, ähvardades Leedut keeldumise korral sõjaga. Saksa-Poola mittekallaletungileping. Leedu mõistis, et ei tasu riskida oma riigiga ja 1935. aastal esitati memorandumi: "Meil on Klaipeda, kuid seda ähvardab suur oht; meil ei ole Vilniust ja lähemas tulevikus pole loota selle tagasisaamist." Me peame kaitsma Klaipedat. Leedu oli raskes olukorras: Lõunas asus Poola; Põhjas oli Balti liit; Idas asus ebausaldusväärne Nõukogude Liit; Läänes asus Saksamaa. 1939. aastal Saksamaa liitis enda alaga Klaipeda. 7. Leedu II maailmasõja aastail 1939-1945. II maailmasõja algus ja Vilniuse tagasisaamine- MRP salaprotokoll nägi ette, et Leedu läheb Saksamaa mõjusfääri. Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale tungis
annaabi.ee 
