Viljapeks algab see aasta hiljem. Katlale tehakse tuli alla. I viljapeksja Vilma jõuab kohale. Hakati lõpuks tööle, siis jäeti vihma tõttu töö pooleli. Masinistile meenus, et Aadam palus oma väikese viljakoguse ka ära teha(lubatud oli ainult kolhoosi tarbeks vilja peksta). Arvo on selle vastu, tema vastutab. Ikkagi hakatakse tööd tegema. Arvole meeldib Vilma. Vilma kutsub mehe kinni. Arvo ütleb ära ning mainib, et peab sõjaväkke minema. Vilmale meenub Jaanus, kes läks ja enam ei naasnud. Saabub varumisvolinik Eesner. Tehakse koosolek. Põhjus- nõutud kogus vilja peab kolhoosi saama, miks pole? Vihastab, kui kuuleb, et erainimese vilja peksti selle asemel. Käsib masina tööle panna(vihma sajab, pole tööpäev). Läheb ise seda käima panema, kutsub Arvo ka. Masinist vihastab, et keegi teine peale tema masinat puutub, lööb Arvole labidaga pähe(tahtis Eesnerit lüüa). Arvo tõstetakse auto peale ja masinist peab ka kaasa minema
oktoobi lõpus, katla jaoks pole puid ja kõikjal valitseb suur segadus. Kolhoosi esimees Arvo Saaremägi on Vilmast sissevõetud. Tänu vihmale jäetakse töötegemine pooleli. Kohale ilmub Martinsoni Aadam, kes pole veel kolhoosi astunud ning palub masinist Elmaril oma sületäie kaera ära teha. Vilma kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, kuna peab sõjaväkke minema. Neljas tants See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud. Taluõuele sõidab Eesner, kes saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub. Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema, mille peale Elmar ärritub keegi peale tema ei tohi seda puutuda. Ta jookseb labidaga masina poole ning labidahoop, mis oli mõeldud Eesnerile, tabas hoopis Arvot. Peale ehmatusest toibumist kantakse esimees
Martinson ilmus oma kaeranatukesega kohale. Esimees oli tema vilja peksmise vastu, sest ta tahtis, et Elmar vaid kolhoosi vilja peksaks. Hoolimata Arvo vastuseisust hakatakse vilja peksma. Solvunud ja pahane Arvo läks Vilma juurde räästa alla varju. Mees on kohmetu ega oska millesti kõneleda. Kui Aadama vili oli pekstud, avas Aadam viinapudeli. Vilma, kes nii häbelik pole kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, sest ta peab päev enne sõjaväkke minema. See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud. Aiastele sõidab villis, millest tuli välja varumisvolinik Eesner. Elmar püüab oma ebakainet olekut varjata. Korraldatakse koosolek. Üks viljapeksuks kohale tulnud mees uurib, miks enam isegi kotinööri pole kolhoosis saada. Eesner ei oska midagi vastata ning keerutab ja vastab midagi umbmäärast. Eesner saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub.
Martinson ilmus oma kaeranatukesega kohale. Esimees oli tema vilja peksmise vastu, sest ta tahtis, et Elmar vaid kolhoosi vilja peksaks. Hoolimata Arvo vastuseisust hakatakse vilja peksma. Solvunud ja pahane Arvo läks Vilma juurde räästa alla varju. Mees on kohmetu ega oska millesti kõneleda. Kui Aadama vili oli pekstud, avas Aadam viinapudeli. Vilma, kes nii häbelik pole kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, sest ta peab päev enne sõjaväkke minema. See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud. Aiastele sõidab villis, millest tuli välja varumisvolinik Eesner. Elmar püüab oma ebakainet olekut varjata. Korraldatakse koosolek. Üks viljapeksuks kohale tulnud mees uurib, miks enam isegi kotinööri pole kolhoosis saada. Eesner ei oska midagi vastata ning keerutab ja vastab midagi umbmäärast. Eesner saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub
oma kaeraportsuga kohale. Esimees oli küll selle vastu, kuna taheti vaid kolhoosi vilja peksta, kuid tema soovist hoolimata hakati Aadama vilja peksma. Arvo (esimees) oli solvunud ja läks Vilma juurde vihmavarju. Arvo oli kohmetu ja ei osanud millestki Vilmaga rääkida. Kui vili pekstud oli, avas Aadam viina. Vilma ise polnud häbelik ja kutsus Arvo kinno, kuid too lükkas kutse tagasi, kuna ta peab päev varem sõjaväkke minema. Sõjaväe teemalise jutuga tuli Vilmale meelde jaanus, kes ka sõjaväes on. Vilma nägi teda viimati siis, kui ta sõjaväkke läks ega pole temast siiani mitte midagi kuulnud. Aiaste tallu saabub villisega varumisvolinik Eesner. Elmar üritab teeselda, et ta on täiesti kaine ja korraldatakse koosolek. Uuriti, et miks kolhoosis enam isegi kotinööri saada pole. Varumisvolinik ei oska vastata ning pudistab mingi jutu kokku, millest midagi järeldadagi ei oska
KOLMAS TANTS Masinist Lusiksepa noorem poeg Jaanus, 18.a sihvakas, sügavsiniste silmadega, erineb oma isast nagu päev ööst. Huvitub Vilmast, Sannakese popsi tütrest (sihvakas keha, hallid silmad, vaesest perest). Jaanus on pika juhtmega, nagu ikka tüüpilisele Eesti mehele kombeks. Vilma võttis ilma ema nägemata Jaanusele ilusamaid ja paremaid õunu. Jaanus on liiga vähe raamatuid lugenud, et sealt mõnd ilusamat sõna meelde jätta, et oma tundeid Vilmale avaldada või midagi ilusat öelda. Ta tahaks armastusest rääkida, aga ei oska. Tunnevad äkki rõõmsalt, et on inimesed ja elavad elu jaoks, et seisavad hiirest mõõtmatult kõrgemal, et on noored ja karta pole esialgu midagi. Jaanus sosistab tüdrukule, et ta teda armastab. .Armastuseavaldus on tema meelest korraga nagu iseenese haledaks, jõetuks ja abituks tunnistamine, millegi niisuguse äraandmine, mida enam tagasi ei saa. ..:Armastuski on lõppematu maadlus, kus üleni prügiseks
annaabi.ee 
