LAMBAVILL Alusvillkarvad e. pärisvillkarvad on peened(15-25 µm), lühikesed(6-12 cm) ja väga säbarad koosnedes soomus- ja koorkihist. Üleminekuvillkarvad on pikemad (10...30 cm) ja jämedamad (26...65 µm) alusvillkarvadest, kuid sisaldavad peent või katkendlikku säsikihti ja hästiarenenud koor- ja soomuskihti. Pealisvillkarvad on peaaegu sirged, pikad (10..35 cm), väga jämedad (35...200 µm) koosnedes soomus-, koor- ja säsikihist. Surnud villkarvad on ilma läiketa, värvumatud, sirged ja tugeva säsikihiga (säsikiht võtab enda alla enamuse villkarva mahust) , mida on tinglikult hakatud selliselt nimetama, sest nad ei ole kasvu lõpetanud. Ohevillkarvad on lühikesed (1..2.5 cm), säbaruseta, sarnased pealis- ja surnud villkarvade ehitusega, millega on kaetud lambal pea ja jalgade alaosa. Kempkarvad on ohevillkarvade sarnased, valge värvusega ja rabedad. Ka nende olemasolu villakus ei ole soovitav.
Seejärel villaku ääred keeratakse kokku ning alustatakse saba poolt villaku kokku rullimist. Kui on jõutud kaela osani, siis keeratakse kaela osa tugevasti keerdu ja fikseeritakse sellega kokkurullitud villak. Kokkurullitud villakud pannakse õhku läbilaskvatesse kottidesse, kus säilitatakse villa kuni realiseerimise või pesemiseni Villkarvade ehitus Villkarvade ehituse histoloogilised uurimused on näidanud, et villkarvad võivad koosneda 3 erinevast kihist:soomuskihist, koorkihist või säsikihist (joonis). Villkarva histoloogiline ehitus. Soomusrakud katavad villkarva nagu soomused. Soomuskihile järgneb käävjatest rakkudest koosnev koorkiht, millele järgneb mitmes suuruses rakkudega säsikiht (http://www.wool.com) 1. Soomuskiht e. kutikula on mitmesuguse kuju ja suurusega ühekihiliselt asetatud
· Osa looduses- on toiduks, sulgi kasutatakse ehetena, kogutakse mune, peavad lemmikloomadena, hävitavad kahjurputukaid. 22.teab imetajate ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses · Ehitus- suurus on kindlapiiriline, keha koosneb paljudest organitest. Enamike imetajate keha katab tihe karvastik, mis kaitseb neid vigastuste ja kliima eest. Kõik karvad ei ole õhesugused: pikemad ja karmimad on pealiskarvad, nende alla jäävad lühemad ja peenemad villkarvad. Neil on suurpeaaju, mistõttu on nende kolju ümaram ja suhteliselt suurem kui teistel roomajatel. Jalad asuvad otse keha all. Vereringe on suletu, püsisoojased. Silmad ja nina paiknevad lähestikku kolju eesmisel küljel. · Eluviis- ebasoodsa talveune elavad üle jäädes talveunne või kogudes toiduvarusid. Elavad peamiselt maismaal. · Elupaigad- elavad peamiselt maismaal, aga ka vees (hülged, vaalad, delfiinid).
Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Sisaldavad õhulõhesid, toimub vee ja gaasivahetus väliskeskkonnaga. Ülesanne: kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapnikupuuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning tagada transpiratsiooni toimumine. Karvad epidermil Näärmekarvad – eritavad kleepuvat vedelikku, putukad kleepuvad kinni; puutumisel vabaneb eeterlik õli. Villkarvad/kattekarvad – kaitsevad lehepinda liigse kiirguse ja kuivamise eest. Torkekarvad – peletavad vaenlasi, võivad sisaldada ärritavaid ühendeid. Kork Varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne e. teisene kattekude Korgikambium – lateraalne meristeem, vastutab teiskasvu eest, mis tagab epidermi asendamise juurtel ja vartel Kolmest koest: felleemist ehk kork, fellogeenist ehk
annaabi.ee 
