Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (m) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena-Peenem vill Merinolambal. Villkarva pikkusel on praktiline tähtsus just villa töötlejale. Eesti villatöötlejad eelistavad tänu olemasolevale masinapargile (kraasvillavabrikud) 5...10 cm pikkust villa, kuid nad tulevad toime ka kuni 13 cm pikkuse villa töötlemisega. Villa keskmise pikkuse määramiseks mõõdetakse villaproovi teatud arvu (50-100) villkarva pikkus, mille alusel arvutatakse jällegi aritmeetiline keskmine ja selle variatsiooni-koefitsient. Lõnga kvaliteedi suhtes on oluline just see viimane näitaja. Mida väiksem variatsioonikoefitsient on villa pikkusel, seda paremat ja ühtlikumat lõnga saadakse. Nii näiteks Uus Meremaa standardi järgi (Cranswick, 1995) loetakse villa väga heaks, kui pikkuse variatsioonikoefitsient on väiksem kui 12%, heaks kui see on 13...20% ning villa peetakse
tõusma ja loomi hoitakse kinnises laudas. Puhasvillamäär e. Rendement (R)- pestud ja absoluutkuiva villa massi (koos konditsioonilise niiskusega 17%) suhe pesemata villa algmassi väljendatuna protsentides. P * (100 + K ) 98 * (100 + 17) R= R= =54,6% m 210 R-puhasvillamäär, %-des P- pestud absoluutkuiva villaproovi mass, g K- konditsiooniline niiskus 17% (kokkulepitud koefitsient) m- villaproovi algmass, g Puhasvillatoodang, mis võtab arvesse villatoodangu ja puhasvillamäära. Kasutusel neis riikides, kus lammaste villajõudlus oluline (näiteks Austraalia, USA lääneosariigid, Lõuna Ameerika jne.) Kui lamba villatoodang 3,8 kg ja puhasvillamäär 54,6%, siis puhasvillatoodang 3,8*0,546= 2,07 ~2,1 kg Lambavilla pügamisjärgne käitlemine
lambatõud, kelle villakuid tuntakse just nende ilusa läike poolest (leister, linkoln, border leister). Haruldaselt ilusa läikega villa annab angoora villakits. Villa läiget tuleb hinnata pestud villal, sest rasuhigi suurendab villa läiget. Ilusa läikega tooted sädelevad päevavalguses ning käega katsudes on nad tuntavad pehmetena. Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taimsed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud eelkõige karjamaade olukorraga (takjad), kuid on seotud ka pidamisviisist (milliseid söödasõimed), söötmisest (milliseid söötasid kasutatakse), villasäugu tüübist (kas kinnine või lahtine säuk) jt. vähem olulistest teguritest. Taimsete jääkide hulk pestud villas on oluline seetõttu, et villa töötlemisel nende lisandite hulk küll väheneb, kuid nad jäävad ikkagi kedratud lõnga sisse.
kuumastressi kevad-talvisel perioodil kui väljas õhutemperatuur on hakanud kiiresti tõusma ja loomi hoitakse kinnises laudas. Puhasvillamäär Puhasvillamäär e. rendement (R) - pestud ja absoluutkuiva villa massi (koos konditsioonilise niiskusega 17%) suhe pesemata villa algmassi väljendatuna protsentides. P*(100 + K) 98*(100 + 17) R= R= =54,6% m 210 R - puhasvillamäär, %-des P - pestud absoluutkuiva villaproovi mass, g K - konditsiooniline niiskus 17% (kokkulepitud koefitsient) m - villaproovi algmass, g Puhasvillatoodang, mis võtab arvesse villatoodangu ja puhasvillamäära on kasutusel neis riikides, kus lammaste villajõudlus oluline (näiteks Austraalia, USA lääneosariigid, Lõuna Ameerika jne.) Kui lamba villatoodang on 3,8 kg ja puhasvillamäär 54,6%, siis puhasvillatoodang 3,8*0,546= 2,07 ehk ~2,1 kg Villa pügamisjärgne käitlemine
annaabi.ee 
