analüüsis jõgede ja järvede vett, korjas erinevaid taimi ja mineraale ning pani kõik oma märkmikusse kirja. Pariisi naastes esitas Lvoisier oma kauditatuuri Akadeemiale ning kuigi ta oli alles 25 aastane, valitigi ta sinna. Akadeemias pidi ta ette valmistama teaduslikke ettekandeid kõikvõimalikel teemadel : ainete erikaal, siidri võltsimine, õli pressimine kapsaseemnetest, tärklise tootmine, mageda vee säilitamine reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne. Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja kus käisid teadusmaailma helgemad pead. Kui Laoisier Relvapalatis oma katsetustega alustas, oli keemia alles keskaegsetes lapskingades. Tollal leidus "keemikuid", kes väitsid, et vett annab "muundada mullaks, mulda rauaks ja rauast saab valmistada kulda. Lavoisier erines tollastest alkeemikutest kasutades
ρ = m/V l - relatiivne õhuniiskus l = (ρ/ρo) x 100% Elektriõpetus Tihedas kontaktis olles, nt hõõrudes, kehad elektriseeruvad NT: Kui hõõruda klaaspulka paberiga, siis osa elektronidest lähevad pulgalt paberile, paber saab neg. laengu ja klaaspulk pos. laengu, kuna seal tekib elektronide puudujääk. ELEKTRON on (-) laengu kandja, võib lahkuda oma kohalt aatomist. NT: Pulk saab negatiivse laengu ja vill positiivse laengu. Elektronid liiguvad villalt pulgale. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. http://gyazo.com/b62baafedbdb166858cbbb0e2911be3c Igat elektriseeritud keha ümbritseb elektroniväli ja laengute vaheline mõju antakse edasi elektrivälja kaudu Elektriväli levib ruumis valguskiirusel e. 300 000 km/s Elektroskoobi kuulil on (+) laeng ning metallvardal ja osutil on samuti (+) laeng. Kuna samad laengud tõukuvad siis osuti kaldub kõrvale http://gyazo
(kolletumise aste 1st kuni 5-ni), villa läige (1st kuni 5ni). Spetsifikatsiooni on valitud need näitajad, mis iseloomustavad kõige paremini villa kvaliteeti. Mis siis ikkagi on villa mahutavus? Defineeritakse seda kui villa spetsiifilist mahtu teatud puhta villa massi kohta (cm3/g) ja see väljendub villkarvade erinevas mahu moodustumise võimes ning on seotud villkarvade erineva koostoimega (vt. joonis 4) nii kraasimisel, ketramisel kui kudu- misel. Seepärast antakse see omadus edasi villalt heidele, lõngale ja isegi lõpptoo- dangule (Sumner, 1994). On teada, et villa mahutavus on sõltuv villa säbarusest ja villkarva diameetrist, sest säbaram vill haarab enda alla rohkem nähtavat mahtu. Suurema mahutavusega villast saab ketramisel suurema mahutavusega lõnga, s.t. lõnga diameeter on suurem sama villa pikkuse juures. Järelikult ka lõngakera on 24
mahutavusele (cm3/g) järgmised kvaliteedinäitajad: · villkarva diameeter (µm), · villa pikkus (mm ja variatsioonikoefitsient), · säsikihti omavate villkarvade osatähtsus (%), · värvus ( kolletumise aste 1st kuni 5-ni), · villa läige (1st kuni 5ni). Spetsifikatsiooni on valitud need näitajad, mis iseloomustavad kõige paremini villa kvaliteeti. Mis siis ikkagi on villa mahutavus? Joonis 1. Villa mahutavus avaldub villkarvade erinevas koostoimes, mis antakse villalt edasi heidele, sellelt lõngale ja tootele. Üleval (A) on joonis kahe villkarva koostoime kohta madala villa mahutavuse puhul, all (B) - sama suure villa mahutavuse korral Uus-Meremaa teadlase Sumneri (1994) arvates on villa mahutavusel väga kõrge päritavus 0.6 (kõrgem teistest villkarva füüsikalistest omadustest), mis näitab, et söötmine ja pidamine mõjutavad antud näitajat vaid 40 % ulatuses
annaabi.ee 
