esimesed sammud nõuavad suurt pingutust (sõltuvalt inimesest) ning kontsentreeritud tähelepanu. Hiljem, kui on juba saavutatud mingi teatud tase, ei nõua selle keele kasutamine ja edasiarendamine enam nii suurt tähelepanu kontsentreerimist, kuna on tekkinud kinnistunud teadmised, mis iseeneslikult võimaldavad keelest aru saada ja ka ennast väljendada. Tahtepingutust ei nõua tahtmatu tähelepanu kandumine mingile objektile. Nt. sireenide ja vilkurite saatel mööda kihutav tuletõrjeauto. Selle märkamiseks ei ole vaja mitte mingit tahtlikku tähelepanu suunamist.
5) rangelt järgima määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, taotlema muudetud veotee puhuks uue loa. 3. Liiklusohutuse kindlustamine veol 3.1 Eriveose saatmine Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja reguleerijad. Saateautona kasutatakse B-kategooria sõidukit. Saateautol peab olema alati, suurveosel aga vähemalt üks kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav sisselülitatud kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Saateauto juht peab andma teistele liiklejatele piisavalt aega olukorra tajumiseks ning sellele järgnevaks kiiruse vähendamiseks, peatumiseks või ümberpõikamiseks. Kollase vilkuri töötamine on lubatud ainul eriveose saatmise ajal loal märgitud veotee ulatuses. Eesmine saateauto hoiatab vastutulevaid sõidukijuhte teel sõitva erisõiduki eest. Saateauto peab sõitma, sõltuvalt liikumiskiirusest ja nähtavusest, väljaspool asulaid 100300 m, asulates
5=6 L= 30 2 1 1 L>30 2 2 1 B>6 kõik pikkused 2 2 1 §15 kohaselt (2) Saateautona kasutatakse B-kategooria sõidukit. (3) Saateautol peab olema alati, suurveosel aga paragrahvides 20 ja 21 toodud juhtudel, vähemalt üks kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav sisselülitatud kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Saateauto juht peab andma teistele liiklejatele piisavalt aega olukorra tajumiseks ning sellele järgnevaks kiiruse vähendamiseks, peatumiseks või ümberpõikamiseks. (4) Kollase vilkuri töötamine on lubatud ainul eriveose saatmise ajal loal märgitud veotee ulatuses. (5) Eesmine saateauto hoiatab vastutulevaid sõidukijuhte teel sõitva erisõiduki eest. Saateauto peab
Lisaks arsti elukutsele, juhatab ta koos dr. Paega vastavat haiglat. Need kaks doktorit töötavad linna parimas haiglas, kus iga viimse külastaja tausta uuritakse ning külalisi lastakse haiglasse vaid tähtpäevade ajal. Külalisteks ei ole täiskasvanud, mehed ega naised, vaid lapsed, kes kõige vähem kartust ja kahtlustusi äratavad. Haigla nurgani jõudes hakkab doktori süda järjest kiiremini põksuma - ta kuuleb auto vilkurite kõrvuläbistavat heli. Vismari kõnnak muutub järjest kiiremaks, kuni tema vaateväljale ilmub politseiauto. Ta tardub. Kas tõesti on tema haiglaga midagi juhtunud? Vismar ei suuda seda uskuda. Ta siseneb haiglasse, ise peaaegu värisedes. Praegusel hetkel ei tohi doktor lubada mitte ühtegi kurba juhtumit.. ei tohi! Muidu oli tänane edutamine asjata. Doktor liigub jutusumina suunas. Teda paneb imestama see, et kõik see haiglapere ja politsei on sööklasse kogunenud. "Miks see nii on
merevaigukollane. Haagise eesmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga. Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks tagumist punast mittekolmnurkse kujuga helkurit. Haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150...200 mm. Kollased vilkurid Teel töötaval masinal peab olema vähemalt üks igas rõhtsuunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava masina väljaulatuvale tööorganile. Armatuurlaua märgulambid Märgulambid peavad olema paigaldatud ja toimima valmistaja juhendi kohaselt. 8. Elektrimootor 9. Kaitsmed Juhtmete ja aku kaitsmiseks lühise eest kasutatakse kaitsmeid. Sulavkaitsmete sulavpanuseks on peenike traat või metallriba, mis lühise korral sulab ja katkestab vooluahela. Bimetallkaitsmed võivad olla korduva ja ühekordse toimega.
kaaskannatajaks (kaastunne). Ka seda saab õppida. Kujutlege ennast tööst vabal ajal aeg-ajalt patsiendi olukorda. Meenutage, kuidas te end viimatise gripi või peavalu ajal tundsite. Laske oma kolleegidel teile kord lülisambavigastuste korral kasutatav kaelalahas panna, teid kanderaamiga autosse tõsta ja üks kiirabisõit teha. Kujutlege selle juurde, et õnnetus on teie selleks päevaks, kuuks või isegi kogu eluks tehtud plaanidele kriipsu peale tõmmanud, teid viiakse vilkurite ja sireeniga kihutades ja rappudes haiglasse ning seal küsitakse esimese asjana teie ID kaarti. See kõik annab teile ettekujutuse sellest psüühilisest ja füüsilisest koormusest, mida patsient peab ühekorraga taluma ja mida ehk veelgi halvendab sõiduki kõikumine kiirel sõidul. 2) Teine põhimõte: olge viisakas! Esitlege patsiendile alati oma nime ja ametit – ka siis, kui kannate nimesilti. Kõnetage patsienti tema nimega
annaabi.ee 
