Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva ilm on enamasti samasugune. Tänu Päikese asendile ekvaatori suhtes, soojale õhutemperatuurile ja rohketele sademetele on ekvaatori ligidal väga lopsakas taimestik ning kliima aasta läbi ühesugune. Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Ekvatoriaalne kliimavööde asub, nagu nimigi ütleb, ekvaatorilähedastel aladel. Aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass, mis kujuneb passaatide poolt kaasa toodud õhust
siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva ilm on enamasti samasugune. Tänu Päikese asendile ekvaatori suhtes, soojale õhutemperatuurile ja rohketele sademetele on ekvaatori ligidal väga lopsakas taimestik ning kliima aasta läbi ühesugune. Õhtune kliimamuutus Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad1 on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Lähisekvatoriaalne kliimavööde Lähisekvatoriaalseid kliimavöötmeid paikneb kahes osas, üks kummalgi poolt ekvaatorit.
Looduses käib ta hingamas iga 1520 minuti tagant, aga katse ajal suutsid kaks sookilpkonna hingamata elada 2 ööpäeva. Talveune mis võib kesta kuni 7 kuud, veedab ta veepõhjas. Minevikus peeti sookilpkonna ööloomaks, kes päeval üksnes end päikese käes soojendab. Siiski on asi vastupidi. Sookilpkonn toitub kogu päeva, eriti hommikuti, aga öösel magab veekogu põhjas. Kuival ei liigu sookilpkonn nii kiiresti kui vees. Siiski on ta maismaakilpkonnadest märksa vilkam. Kuid sookilpkonn hoidub veekogu lähedusse ning vähimagi ohu korral põgeneb vette ja kaevub vajadusel mudasse. Toitumine Sookilpkonn sööb kõiki elukaid, keda kätte saab ja kellest jõud üle käib. Põhiosa toidus moodustavad putukad ja teised lülijalgsed, keda püütakse nii vees kui kuival: kiilide, sääskede ja ujurite vastsed, tirtslased, tuhatjalad ja kakandid. Lisaks sööb ta kahepaiksed, usse ja limuseid. Taimi sööb ta üksnes harva. Kalu sööb sookilpkonn
390 mm. Kõige enam (üle 310 mm kuus) sajab jaanuaris ja veebruaris. Aastas on peaaegu 170 vihmapäeva. Juulis ja augustis on kummaski kuus 5 sajupäeva. Jaanuaris on aga sajupäevi keskmiselt 26. Sada aasta jooksul on näha ,et keskmine õhutemperatuur Indoneesias kasvas ühe g raadi võrra. 3. Keskkond Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad,
värvid selles abiks olla. Kaalu vähendamine kollane. Liigsetest rasvadest vabanemiseks kasutatakse kollast. Kasutage seda riietuses, toidus ja joogis. Vahelduseks tegelege ka Teadmise Värviliste Õite meditatsiooniga ning kujutage endale ette lopsakaid kollaseid õisi. Kollasele värvusele on psühholoogiliselt vastumeelne olla liigselt koormatud ja seetõttu teie kehakaal langeb. Kollane on spektri kõige vilkam värvus, mis soodustab energilisust ning nii vaimu kui keha ektiivsust. Tehke tervisesporti kollases riietuses, mis soodustab liikuvust ja särtsakust. Kaalu suurendamine sinine. Kehakaalu lisamiseks võtke sihikule sinine. Kasutage seda riietuses, toidus ja joogis ning kujutage seda endale ette. Sinine pärsib aktiivust, mitõttu kalorid kuhjuvad ning ladestuvad kehas. Sinisele värvusele on psühholoogiliselt omane toimida aegamisi ja ettevaatlikult
annaabi.ee 
