viljelemise puhul. Sel juhul taanbub kogu probleem üksikute kultuuride majanduslikule hindamisele. Kultuuride viljelemine on seotud maakasutusega. Maa aga ei ole oma kvaliteedilt ühesugune. Et ka erinevaid põllumajanduskultuure viljeldakse erineva intensiivsusega, siis on nende majanuslik hindamine üsna komplitseeritud. Eeltoodud arvesse võttes, tuleb põllukultuuride ja vastavalt maakasutuse majanduslikule hindamisele läheneda kahesuguselt: 1)anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi 2) selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste alusel. 39. Põllukultuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad 1)hektarisaak(söötühikutes, energiaühikutes) 2)töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) 3)omahind (kr/kg) 40. Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine
Põhikriteeriumiks on saagikuse ja kulutuse tase Saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest, so söötühikute hulgast ühe hektari kohta Kulutuste tasemel hinnangu andmisel arvestatakse saagi omahinda ja töömahukust Seega põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on: 1.hektarisaak (söötühikutes) 2. töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) 3.omahind 39.Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele 2.selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt )
Seega põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on: 1.hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes) 2. töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) 3.omahind (kr/kg) Söötade kontsentratsioon näitab mitu söötühikut sisaldab 1 t kuivainet. Mida rohkem on kuivaines SÜ-d seda väärtuslikum on söödakultuuri saak. 40. Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemisele. 2.Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt )
realiseerimisajast ja kohast ning viisist. Maakasutuse efektiivsust hinnatakse kahesuguselt: Summaarselt, s.o kogu tootmise tulemuste alusel Üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt, selgitamaks, mida maa võib anda ühe või teise kultuuri viljelemise puhul. 14 Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine: 1) Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri (tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. See tähendab hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele. 2) Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside ning kapitaalmahutuste efektiivsust konkreetse kultuuri viljelemisel.
annaabi.ee 
