käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga. Hephaistos oli tule ja sepakunstijumal, kujutati tavaliselt alasi ja haamriga. Hestia oli perekonna ja kodukolde kaitsja. Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad. Välkude sähvimine ja kõuemürin andsid tunnistust jumalate valitseja Zeusi raevuhoogudest.
Athena lind. Apollon oli päikesetõusu, -loojangu ja poeesiajumal, hoidis tavaliselt kannelt käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga. Hephaistos oli tule ja sepakunstijumal, kujutati tavaliselt alasi ja haamriga. Hestia oli perekonna ja kodukolde kaitsja. Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad. Välkude sähvimine ja kõuemürin andsid tunnistust jumalate valitseja Zeusi raevuhoogudest.
Athena - Zeusi tütar, sõja, käitöö ja tarkuse jumalanna. Apollon - Zeusi poeg. Ta oli muusika ja luulekunsti edendaja. Sageli kujutati teda lüürat mängimas. Artemis - Apolloni kaksikõde, kes kaitses elavat loodust. Tema sümboliks oli vibu Aphrodite - ilu ja armastuse jumalanna. Ta oli jumalannadest kõige kaunim. Merevahust Ares - sõjajumal, hukatuse ja hävingu looja. Kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Demeter - Zeusi õde ja viljakusjumalanna ja vilja, kujutati viljavihkudega. Dionysos - taimede viljakuse, viinamarjade ja veini jumal. Tema auks korraldati Kreekas pidustusi. TÄHESTIK Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel u 800 eKr. Tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale. Kreekas tundis iga inimene elemetaarsel tasemel kirja KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a eKr. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks.
lõikamiseks. Sestap võeti hoidlast 100-margased riigikassatähed ja trükiti neile peale kirsipunane tekst ÜKS KROON. Need olidki esimesed Eesti kroonid. Alles septembris tulid käibele ,,päris" 10-kroonised kupüürid, järgmisel aastal lisandusid neile 50-, siis ajapikku 5- ja 20-kroonised. Kroonivääringu viimane, 100-kroonine hakkas eestlase rahakotis krabisema alles 1936. aastal. 5-kroonisel oli kujutatud kalurit, 10-kroonisel viljavihkudega rahvarõivais neiut, 20 kroonisel torupillimängijat, 50-kroonisel Põhja- Eesti pankrannikut ja 100-kroonisel alasi taga seisvat seppa. Metallist vermiti sente, kuid ka 2- ja 1-krooniseid, millest kaks sõjaeelset juubelimünti, pühendatud Tartu Ülikooli 300. juubelile ning X Üldlaulupeole, omandasid lausa kuldmündi staatuse. Sendid olid üsna sarnased 1992. aasta omadele. Kõige huvitavam oli 1-sendine: number ühe taga kaardus tammelehtedega oks ning kaares oli kirjutatud EESTI SENT (I
annaabi.ee 
