42.Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult 3 4 kg mahutavatesse kastidesse. Tööstusvilju võib panna suurematesse kastidesse. Lühiajaline värskelt säilitamine Madalal temperatuuril (0 - 2°C) ja 95% õhuniiskuse juures on võimalik säilitada:
Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult 3 4 kg mahutavatesse kastidesse. Tööstusvilju võib panna suurematesse kastidesse. Lühiajaline värskelt säilitamine Madalal temperatuuril (0 - 2°C) ja 95% õhuniiskuse juures on võimalik säilitada:
Taime välislaadi kirjeldus: laiuva, oksliku, küllaltki ümara võraga, tüvekoor pruunikas, vanemas eas lõhestunud. Noored võrsed oliivpruunid või punakad, peenikesed. Lehed: vahelduvad lihtlehed. Elliptilised või munajad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, kuni 8 cm pikad, läikivad. Leheroots kuni 5 cm pikkune Õied või õisikud: õitseb mais. Õied valged, 4-8 kaupa sarikõisikutes, tavaliselt õitsemine väga rikkalik Liigi eritunnused: Viljad peaaegu kerajad, küllaltki pika viljavarrega, umbes 1 cm läbimõõduga, kollakaspunased, hapumõrkja maitsega, valmivad septembris.Külmakindel. Kasvukoha nõuded: valgusenõudlik. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähemnõudlik, kuid eelistab viljakaid muldi Kasutamine haljastuses: kasutatakse hekitaimena, õitsemisajal küllaltki efektne. Samuti kõrgelt hinnatud alleetaimna. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/ida-mariounapuu.html http://miksike.ee/docs/referaadid2005/ounapuud_teelekepler.htm
Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju. Patissoni vili on taldrikukujuline, ribilise servaga ning valkjasrohelise värvusega. Omadustelt lähedane eelmisele. Arbuusil on punane mahlakas ja magus viljaliha. Sisaldab kuni 11% suhkruid, peamiselt fruktoosi. Meil kasutatakse toiduks põhiliselt värskelt, lõunapoolsetes maades ka soolatakse, hapendatakse ja valmistatakse veini. Valminud arbuusid on läikiva pinnaga ja kuivanud viljavarrega. Suurima ristlõike läbimõõt peab olema vähemalt 15 cm. Meloni viljad on kollased, rohelised, pruunikad või mitmevärvilised. Viljaliha on tugeva aroomiga, valkjaskreemika või roheka värvusega. Sisaldab 4...18% suhkruid, peamiselt sahharoosi. Kasutatakse värskelt, samuti keediste ja kompottide valmistamiseks ning kuivatamiseks. Suurima ristlõike läbimõõt vähemalt 12 cm. 5.10. Kaunviljad Kaunviljad sisaldavad võrreldes teiste köögiviljadega rohkem valku kuni 6%.
annaabi.ee 
