toimuvate muutuste vastu. Laps esitab arvuliselt küsimusi, otsides selgust kõiges, mis talle arusaamatu näib. Vanuses 6- 7 eluaastat ollakse ühtviisi uudishimulikud nii terve maailma kui ka seksuaalsust puudutavate teemade vastu. Iseäranis iseloomulikud on sellele vanusele küsimused lapse sünni- ja eostamisloo kohta. Soovitakse teada, kuidas „lapsi saadakse“ ja tehakse järeldusi seksi ja viljastumisprotsessi omavaheliste seoste kohta, mis on enamasti ebaasjalikud ja vajavad täiskasvanupoolset selgitust. Lapsed võivad väljendada huvi suguelundite vastu ning esitatada küsimusi poiste ja tüdrukute suguelundite erinevuste kohta. Esineda võib ka vastastikust suguelundite katsumist, mis põhineb eelkõige uudishimul, mitte seksuaalsel tegevusel. Senisest olulisemaks muutub selles vanuses laste jaoks sõprussuhete loomine ning sotsiaalsed suhted eakaaslastega
Lapse seksuaalsus koolieelses eas väljendub peamiselt uudishimus oma keha ja sellega toimuvate muutuste vastu. Laps esitab küsimusi, otsides selgust kõiges, mis talle arusaamatu näib. Vanuses 6- 7 eluaastat ollakse ühtviisi uudishimulikud nii terve maailma kui ka seksuaalsust puudutavate teemade vastu. Iseäranis iseloomulikud on sellele vanusele küsimused lapse sünni- ja eostamisloo kohta. Soovitakse teada, kuidas ,,lapsi saadakse" ja tehakse järeldusi seksi ja viljastumisprotsessi omavaheliste seoste kohta, mis on enamasti ebaasjalikud ja vajavad täiskasvanupoolset selgitust. Lapsed võivad väljendada huvi suguelundite vastu ning esitatada küsimusi poiste ja tüdrukute suguelundite erinevuste kohta. Esineda võib ka vastastikust suguelundite katsumist, mis põhineb eelkõige uudishimul, mitte seksuaalsel tegevusel. Senisest olulisemaks muutub selles vanuses laste jaoks sõprussuhete loomine ning sotsiaalsed suhted eakaaslastega
23. Emise östraaltsükkel. Alates puberteedist ( keskmiselt 200-220 päeva vanuselt) Korduvad emisel östraaltsükklid keskmiselt iga 21 päeva järel Erandiks on tiinus-ja imetamisperiood Östraaltsüklit juhitakse hormoonide abil ja sellega kaasnevad tüüpilised muutused: - sisemistes organites - välimistes suguorganites ( häbe) - emise käitumises Sisemine suguorganite funktsionaalsus omab viljastumisprotsessi jaoks otsustavat tähtsust Sisemisi suguorganite muutusi eu ole väliselt näha, mistõttu õige seemendusaja valikuks tuleb jälgida tähelepanelikult muutusi välimistes suguorganites ja emiste käitumises. Östraaltsükkel jaguneb 4 faasiks e perioodiks: - proöstrum e innaeelne faas - östrum e innafaas - metöstrum e innajärgne faas - diöstrum e soike faas 24. Füsioloogilised muutused emise östraaltsükli jooksul. PROÖSTRUM
järglaste mitokondrid pärinevad emalt. 17 Polüspermia vältimine (aeglane blokaad, kortikaalreakstioon) Monospermia - munaraku viljastab ainult üks sperm Spermi haploidne tuum ja munaraku haploidne tuum annavad aluse uuele diploidsele organismile, säilitades liigispetsiifilise kromosoomistiku Lindudel, roomajatel ja sabakonnadel võib munarakku sattuda rohkem sperme (füsioloogiline polüspermia), ehkki viljastumisprotsessi viib lõpuni siiski ainult üks sperm Kui mingil põhjusel satub munarakku rohkem sperme ja spermist pärinevaid aktiivseid tsentrioole on sügoodis rohkem (patoloogiline polüspermia), siis on tulemuseks aneuploidsed tütarrakud ja organismi arengu katkemine Kiire blokaad: merisiilikutel, limustel. munaraku membraanipotentsiaali muutus peale spermi sisenemist munarakku (-70mV > +20mV) Spermi sisenemine avab Na+ kanalid, mistõttu munaraku