Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viljastumisprotsess" - 5 õppematerjali

Valu ja üldanesteesia
12
docx

Valu ja üldanesteesia

Antiarütmikumid (meksiletiin, lidokaiin) • α2- adrenomimeetikumid (klonidiin) • Lihaslõõgastid (baklofen, diasepaam) • Kortikosteroidid (prednisoloon) • Rahustid (alprasolaam) 31. Milliseid toimeid omavad NonSteroidal AntiInflammatory Drugs-NSAID? valuvaigistav + põletikuvastane + palavikku alandav 32. Milline roll on prostaglaniinidel organismis? Osalevad reproduktiivorganite tegevuses (emaka kontraktsioonid, munajuhade motoorika, viljastumisprotsess), osalevad verehüübimise protsessis (trombi moodustumine), põletiku mediaatorid – osalevad põletiku, palaviku, valu tekkes, silelihaskontraktsioonide teke. 33. Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete valuvaigistav toime on tingitud ... a) toimest perifeersetesse valuretseptoritesse b) toimest KNSi valukeskusesse c) toimest prostaglandiinide ainevahetusse d) kõigist nimetatud mehhanismidest 34. Millised kõrvaltoimed tekivad mittesteroidsete põletikuvastastaste ainete kasutamisel?

Meditsiin → Farmakoloogia
56 allalaadimist
Farmakoloogia 4 KT
17
docx

Farmakoloogia 4 KT

- 1859 aastal sünteesiti aspiriini; farmakoloogilist toimet kirjeldati 1899 aastal - 1982 aastal avastati NSAID-de toimemehhanismi ­ blokeerivad prostaglandiinide moodustumist arahhidoonhappest. · Prostaglandiinid - PG ­ küllastamata rasvhapped, sünteesitakse kõikides keharakkudes - Ülesanne: Osalevad reproduktiivorganite tegevuses (emaka kontraktsioonid, munajuhade motoorika, viljastumisprotsess) Osalevad verehüübimise protsessis (trombi moodustumine) Põletiku mediaatorid ­ osalevad põletiku, palaviku, valu tekkes Silelihaskontraktsioonide teke - PG ­ autakoidid, nimetatakse ka eikosanoidideks (keemilises struktuuris 20 süsinikuaatomit) - Reproduktiivfunktsiooni seisukohast veterinaarias olulisim PGF2alfa - NSAID-de toimemehhanismi seisukohast on oluline PG funktsioon põletikumediaatorina

Meditsiin → Farmakoloogia
221 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED · Iseloomustus o Erinevalt eostaimedest on paljasseemnetaimedel olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüütides (käbides soomuste peal). o Tolmuterad kanduvad tuulega seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud > toimub viljastamine. o Valitseb sporofüüdifaas (haploidsus) o Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. o Puidus avatud juhtkimbud > paksenemine toimub kambiumi abil. · Esindajad o Klass okaspuud Selts hõlmikpuulaadsed · Sugukond hõlmikpuulised o Hõlmikpuu (maailmas looduslikult enam ei esine; suvehaljas, lehed lehvikjad, viljastumine toimub küpsenud viljas)

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
359 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED  Iseloomustus o Erinevalt eostaimedest on paljasseemnetaimedel olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüütides (käbides soomuste peal). o Tolmuterad kanduvad tuulega seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud > toimub viljastamine. o Valitseb sporofüüdifaas (haploidsus) o Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. o Puidus avatud juhtkimbud > paksenemine toimub kambiumi abil.  Esindajad o Klass okaspuud  Selts hõlmikpuulaadsed  Sugukond hõlmikpuulised o Hõlmikpuu (maailmas looduslikult enam ei esine; suvehaljas, lehed lehvikjad, viljastumine

Loodus → Loodusteadus
43 allalaadimist
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

) ca 40% mehepoolsed (liiga palju vigaseid sperme või üldse liiga vähe sperme); 2.) ca 40% naisepoolsed (tugev immuunvastus mehe spermidele suguteedes või liighappeline reaktsioon). 3. Ca 10% bioloogiline sobimatus ­ koos ei saa järglasi aga teistega võib saada. (naise suguteede pH liiga happeline, mehel vähe sperme ja spermid surevad ära enne kui jõuavad üldse munarakuni. 4.) 10% jääbki saladuseks. Eestis on umbes 13% paaridest, kes ei saa järglasi ühel või teisel põhjusel. Viljastumisprotsess inimesel ­ et toimuks viljastumine peaks munarakuni jõudma sadu sperme. Munarakku siseneb üks sperm. Nii kui 1. Sperm sisse saab siis muutub membraani laeng millisekunditega (laengumuutust suudab munarakk hoida ca minuti), aga minutist piisab, et tekib eriline plaatjas kest, mis takistab siis ülejäänud spermide sissesaamise. Viljastumise bioloogilie tähtsus: 1.) taastatakse dilploidsus, 2.) paljudel liikidel (sh inimesel) määratakse sugu, 3. Tagatakse

Bioloogia → Bioloogia
223 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun