Ameerikas, Austraalias, UusMeremaal ja Jaapanis Ideed olid sellised: * Suurendada lihamassi * Parandada lammaste villa kvaliteeti * Muuta piima koostist selliselt, et lihtsustuks juustu tootmine * Suurendada looma end vastupanuvõimet haigustele * Vähendada sea väljaheidetest tulenevat saastust * Toota ämblikku siidikiudusid(valk, millest koosneb ämblikuvõrk) kitsepiimas Transgeensete imetajate tegemiseks on kaks võimalust Viljastatus munarakuga Embrüonaalsete tüvirakkudega GMloomade kasutamise võimalikud riskid v Teoreetiline risk keskkonnale v GMloomadest valmistatud toodetest tulenev võimalik risk inimese tervisele v GMloomade levik loodusesse. Konkurentsieelist omav
kui emaslindudel. Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega. Varvaste vahel ujulestad. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga. Erinevalt kodupartidest muskuspardid ei prääksu, ärritununa sisisevad. Sigimisperioodil eritavad isaspardid tugevat muskuslõhna, mida tekitavad laubal silmade lähedal paiknevad näärmed. Isaspartidel kuumade ilmade saabumisel (mais, juunis) suguline aktiivsus väheneb. Munade viljastatus aprillikuus on 94...96%, augustikuus 50...60%. Muskuspardid alustavad munemist 6...9 kuu vanuselt, aastane munatoodang 60...120 muna, muna keskmine mass 70...80 g. Aasta esimene munemisperiood algab muskuspartidel märtsi lõpus või aprilli alguses ja kestab 5...6 kuud. 7 Teine munemisperiood algab peale sulgimist ja kestab 3 kuud, seega aasta lõpuni. Munade hautamiskestus on 34...37, sagedamini 34 päeva.
emaslindudel. Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega. Varvaste vahel ujulestad. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga. Erinevalt kodupartidest muskuspardid ei prääksu, ärritununa sisisevad. Sigimisperioodil eritavad isaspardid tugevat muskuslõhna, mida tekitavad laubal silmade lähedal paiknevad näärmed. Isaspartidel kuumade ilmade saabumisel (mais, juunis) suguline aktiivsus väheneb. Munade viljastatus aprillikuus on 94...96%, augustikuus 50...60%. Muskuspardid alustavad munemist 6...9 kuu vanuselt, aastane munatoodang 60...120 muna, muna keskmine mass 70...80 g. Aasta esimene munemisperiood algab muskuspartidel märtsi lõpus või aprilli alguses ja kestab 5...6 kuud. Teine munemisperiood algab peale sulgimist ja kestab 3 kuud, seega aasta lõpuni. Munade hautamiskestus on 34...37, sagedamini 34 päeva. Muskuspartide hübriidid kodupartidega
Sigimisperioodil eritavad tugevat muskuslõhna näärmetega. Munema hakkavad 6-9 kuu vanuselt. Aastane munatoodang 60-120 muna. Munade hautamiskestus 34 päeva. ♂ muskuspart × ♀ kodupart – mullard (mule) ♂ kodupart × ♀ muskuspart – hinny (hinny) Hani Hallhani: Kurnas on 5...6 muna keskmise massiga 160 g. Hani haudub 28...30 päeva. Luikhani: kurnas 5…8 muna keskmise massiga 145 g. * suhteliselt väike munatoodang, * madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, * tugevasti säilinud haudeinstinkt. *Tapavalmis 6-7 kuuselt.
..80 g. Muskuspartide hübriidid kodupartidega muskuspart × kodupart mullard (mule) kodupart × muskuspart hinny (hinny) Saadud hübriidid on tugeva konstitutsiooni, kiire kasvu ja heade lihaomadustega. Nende liha sisaldab vähe rasva, neid on kerge nuumata kõrgekvaliteedilise maksa saamiseks. Kodu- ja muskuspartide koos pidamine annab paaritusi harva. Ristandid viljatud. Haned Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat. Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga. Hanede aretussuund tänapäeval: palju haudemune andvad liinid ja krossid, suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist landee, suured hallid, tuluusi, gorki, kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini.
Luikhanest (trompethani, kügarhani) on aretatud hiina hanetõug. Luikhane areaaliks on Lõuna- ja Kesk-Siber, Kamtšatka ja Põhja-Mongoolia. Talvitub Lõuna- Hiinas, Vietnamis ja Indias. Kurnas on 5...8 muna keskmise massiga 145 g. Isashanede kehamass on keskmiselt 3,5 kg, emashanedel 2,8...3,5 kg. Haudub 28...30 päeva. Annab hallhanega ja kõikide hanetõugudega normaalselt sigivaid järglasi. Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat. Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga. Hanede aretussuund tänapäeval: Palju haudemune andvad liinid ja krossid. Suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist ♂ landee, suured hallid, tuluusi, gorki, ♀ kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini.
annaabi.ee 
