lääniisandale, teenima tema sõjaväes ja toetama oma isanda otsuseid ning tema poliitikat. Vastutasuks andis lääniisand oma maa koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit, kasutada. Lääniisand oli samuti kohustatud pakkuma vasallile kaitset, nii füüsiliselt kui ka kohtus. 11.-14. saj, vahekeskaja algul, hakkas toimuma suurem põllumajanduse areng. Kliima oli muutunud soodsamaks, tekkisid uued viljasordid ning põlluharimis tööriistad muutusid kvaliteetsemaks. Tekkis kolmeväljasüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam- vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Kogu selle suure arengu tõttu hakkasid kujunema esimesed keskaegsed linnad, mille valitsejaks oli raad. Linnastumisega kaasnes ka kaubanduse areng, kõige enam ehk merekaubandus. Läänemere ääres tugevaimaks kaubalinnade organisatsiooniks oli Hansa
Ka Madalmaades, Reini tasasel suudemalal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Tähtis osa oli ka põllumajanduse, harimise ja üldise tehnoloogia arengul, mis aitas kaasa ka rahvastiku suurenemisele. Hobuse rangid, hobuseraudade laialdane kasutuselevõtt, kärud, kolmeväljasüsteem, uued viljasordid jne. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnad siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad – Veneetsia, Firenze ja Pariis – jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole.
Ka Madalmaades, Reini tasasel suudemalal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Tähtis osa oli ka põllumajanduse, harimise ja üldise tehnoloogia arengul, mis aitas kaasa ka rahvastiku suurenemisele. Hobuse rangid, hobuseraudade laialdane kasutuselevõtt, kärud, kolmeväljasüsteem, uued viljasordid jne. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnad siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad Veneetsia, Firenze ja Pariis jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole.
eseme valmistamiseks ja kasutamiseks vajaliku vaimse kultuuri väljaselgitamine ja tänapäeva inimese jaoks mõtestamine. Aineliseks kultuuriks loetakse seda osa, mis on inimese poolt valmistatud teadlikult. Suurem eesmärk on lahti mõtestada ning rekonstreerida aineline kultuur, mis eseme taga on. Eseme all peetakse silmas igasugust inimese poolt valmistatud objekti, olenemata selle suurusest. Ainelise kultuuri valdkonda võib kuuluda ka osa elusloodusest (viljasordid, koeratõud, tänapäevased geneetiliselt muundatud organismid). Ainelisi objekte on võimelised looma ka muud elusorganismid ja loodus üldisemalt. Näiteks mägrakoobas, kopratammid jne. Seega saab rakendada loodusteaduslikke uurimismeetodeid, kuid üksnes neist ei piisa. Materiaalse kultuuri mõtestamisel tuleb kasutada ühiskonnateaduse meetodeid. Mingi tasemeni on materiaalset kultuuri uurida lihtsalt objektina, kuid mõtestada neid asju niiviisi ei saa.
1783. aastal kehtestas Katariina ka Balti kubermangudes Balti asehalduskorra. Aadli tahtmiste täitmisega maandas pingeid. Mõisamajandus Mõisamajanduse A&O on ajast aega olnud teraviljakasvatus ja selle realiseerimine (väljavedu erinevatele turgudele, peamiselt Lääne-Euroopasse, Amsterdami). 18. sajandil tuleb Lääne-Euroopa kõrvale ka Venemaa turg ja uued suured tarbijad. Venemaal on alati olnud viljast suur puudus. Peamised kultuurid, mida siin kasvatati olid talurukis, oder. Teised viljasordid (kaer ja nisu) on olnud väiksema osatähtsusega. 26 Viimaste osakaal ca 20%. Teatavad agrotehnilised muudatused suurendavad vilja hulka. Mõisamajanduse juures tuleb silmas pidada, et kui toimub restitutsioon, algab ka mõisamajanduse ekstensiivne areng. Kohe pärast Põhjasõda, kui paljud talumaad olid omaniketa, siis neid talumaid hakati mõisastama. 18. sajandil võeti ka uusi maid järjest kasutusele.
annaabi.ee 
