eriti aastamaksude laekumis eest. Pilet nr14 *põhjasõda tähtsamad sündmused- 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt 30.11.1700 - Narva lahing ja rootslaste võit 1700 -Taani kaotus Rootsile- Traventhali rahu 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljani, Rakvere jne. 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine 1710 katkulaine 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1713 vallutati Rootsi valdused Saksamaal 1714 Vene väed vallutavad Soome 1718 sõjas Taani koosseisus oleva Norra vastu
-Sügavus -Soolasus Peipsi järv,Võrtsjärv: 1.Peipsi järve kujunemine- -järve all oli nõgu juba vanaajal, mida mandrijää süvendas ( tüüpiline liustiku kulutusnõgu) -mandrijää taandumisel kujunes algul väike jääpaisjärv praeguse Pihkva järve kohal (veed voolasid mööda Võru-Hargla orundit ja Koiva jõge pidi Riia lahte) -mandrijää taandudes täitsid sulaveed Suurema osa Peipsi nõost (väljavool toimus üle Tartu, Võrtsjärve ja Viljani Pärnu poole -7000-5000 aastat tagasi said Peipsi- ja Võrtsjärv (katkes ühendus Balti jääpaisjärvega) nüüdisaegse kuju -tektoonilise liikumised Peipsi nõos pole veel täiesti selged. (tänapäeval kerkib maakoor Peipsi nõo põhjaosas kiiremini kui lõunaosa ja järv valgub lõuna poole)1796 a. oli Piirissaare pindala 20,08 km² siis praegu 7,5.Holotseeni alguses oli Optjoki jõe suudmes veetase 10 m madalam. Akali on kaetud 2,5 m turbakihiga. Ozolitsa kirik (1458) varemad
üleminek on kahtlasem, kui maksunimekirjade põhjal. Linna kindlustused olid väga kallis asi, kui need oli rajatud, siis nende ulatus laiendati vaid tõsise vajaduse korral. Linna sisemises topograafias oli ka erinevused - mida vaesemed piirkonnad, seda tihedam asustus. Suhtelise võrdluse osas on neid, et Tartu oli Venemaale lähem kui Tallinn, mis tähendab, et Tartu oli suurem, samas ka neid, et Tartus pole merd, et sellep oli Tartu Tallinnast pisem. Pärnu pisut üle 1000, Viljani 1000 inimese kanti, Narva 500-600, Rakvere, Paide, Haapsalu väiksemad. Linna defineerib linnaõigus. Linnaõigus tähendab muuhulgas ka omavalitsust, milline oli selle ulatus, sõltub tegelikest jõuvahekordadest - Tallinn oli ikka väga autonoomne, millele tema suhtelise majanduslike tegevusele aitas kaasa ka perifeerne asend Liivimaal. Keskaja linnaõigused moodustasid perekond - ühele maahärrale anti õigus nagu oli ühel teisel linnal
kohtadel võiks laulupäevi pidada. Jannsen on laulupeo vormi väga kõrgelt hinnanud. 1879 toimus Tartus. Juba sel ajal hakkas Jannsen rääkima, et tuleb korraldada laulupidu ka Põhja-Eestis. Tallinnas vedas organisatoorset poolt Heinrich Rosenthal. Ametlikult toimus laulupidu Lootuse seltsi ettevõtmisel. Tallinna laulupeole on Jakobson teinud vastupropagandat. Arvatakse, et Jakobsoni vastuseisu ja aktiivse sõnavõtu tõttu on Tallinna laulupeost kõrvale jäänud Viljani- ja Pärnumaa koorid. Mõte asutada oma kaubalaevaselts Linda (läheb vett vedama). Tuleb mõte asutada Põhja-Eestis kaubalaevaselts. Tegemist on majandusliku ettevõmisega, mis oli suunatud suurt tulu teenima. Mõte selline selts asutada saadakse lätlastelt. Läti rahvusliku liikumise tähtis tegelane Kristjanis Valdemrs. Valdemrs oli tihedas kirjavahetuses Jakobsoniga. Gustav Eslon, endine meremees, võtab Valdemrsi idee
annaabi.ee 
