aastate alguses ning juba aastal 1931 korraldati Tallinnas tähesõit. Läbida tuli 500 kilomeetrit. Stardis oli kokku 72 ratturit. Sõideti läbi Tallinnast, Pärnust, Tartust, Mustveest ja ja Jõhvist, kuid ööbiti Viljandis. Sellel võistlusel saavutas Oskar esikoha külgvankrite masinaklassis. Paljudest faktidest on aru saada, et viljandlastele meeldisid kõige enam tähesõidud. Aastal 1934 oli ühel neist stardis kaheksa motosportlast Viljandist. Juuniorite klassis võitis viljandlane E.Ottas. Samal aastal suvel saavutas Ove Veldeman Tallinna hipodroomil toimunud võistlusel uue kiirusrekordi. Stardis ei läinud tal just kõige paremini, kuna masin ei tahtnud tööle minna ning tänu selllele saavutas ta konkurent Erich Tomson suure edu. Lõpuks sai ta siiski masina tööle ning viimasel ringil möödus ka esimesest sõitjast. Veldeman oli selleks ajaks saavutanud juba palju poodiumikohti, ning nagu
arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka). Meedia 2010. aastal oli lagrits ka Eesti postimargil ja esimese päeva ümbrikul. https://pood.post.ee/?id=3549&product_id=8031&c_tpl=1019 5 Ajaleht Waba Maa, nr 160, 10 juuli 1935 lk 6 (Tk.) Teatavasti mõni aeg tagasi viljandlane Elmar Rebane leidis Viljandi lähedalt Matsi talu segametsast haruldasemaid Eestis elavaid loomi – oravhiiri; ema ja 5 poega. Oravhiire perekonna koju viinud, asus ta selle eest hoolitsema mag. J. Auli näpunäidetel. Paar päeva tagasi poegis ema ja oravhiire pere suurenes 5 liikme võrra. Üks sündinu suri, neli jäi elama. Nüüd on leidja asunud läbirääkimisse Tartu zooloogia muuseumiga ja viimane on avaldanud nõusoleku sündinud oravhiire nelja poja äraostmiseks
20. detsember 1896 saadi luba luua esimene maaspordiselts kogu Vene riigis. Rajati oma võistlusrada ning hakati usinalt ka võistlusi korraldama. Pikka aega tegutseti edukalt, kuni 1912. aastal rendilepingute tüliga seltsi tegevus lõpetati. 1898. aastal leidis aset meie tollase rattaspordi esimene suurvõistlus Riiast- Tallinnasse, kus distantsi oli sisse arvatud ka Türi. Kogupikkus 380 versta (umbes 400 km). 18 võidusõitja hulgast tuli võitjaks meditsiinitudengist viljandlane O. Palenberg. Ta oli nime teinud omale ka juba Peterburg- Moskva võidusõidul, mille kohta täpsemad andmed puuduvad. Veel kuulsam mees ülevenemaalises mastaabis oli aga haapsallane Karl 18 Tammann. Aastal 1900, kui Peterburist Moskvasse sõideti juba kuuendat korda, Tammann selle 650 verstase sõidu võitis ajaga 33h 44min. Võistluskomisjon leidis nii pika sõidu aga
ajalehtede roll oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis. Neis avaldati ka uuemat ilukirjandust. Rahvuslik ärkamisaeg 1860-1880 · *Valmistas ette pärisorjuse kaotamise Eestimaal 1816, Liivimaal 1819 11 · *Aluse pani J. V. Jannsen ajalehega "Perno Postimees" (1857) · *Rahva koondumine ühiste ettevõtmiste nimel. "Peterburi patriootide" rühma juht, maalikunstnik Viljandlane Johann Köler vahendas eestlaste palvekirja üleandmist tsaarile · *1865a. asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine ("Estonia", "Endla"), lavastati esimesed näidendid - Koidula T.Körneri farsi mugandus "Saaremaa onupoeg" (24.juuni) ja algupärand"Säärane mulk". · *Jannseni eestvõtul toimus esimene üldlaulupidu 1869. a. Tartus. · *Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool. *Kirjameeste Seltsi
annaabi.ee 
