50 Kokku muud kulutused 0 kr/ha 1 KOKKU TULU ha-lt kr/ha kulud Joonis.4.Tootmise tasuvus 6. Teraviljakuivati vajadus. Viljakuivatite vajadus sõltub talus, osaühingus vms. kasvatatavast viljakogusest, viljaliikide ja sortide struktuurist (need valmivad eri aegadel so.saab moodustada nn.koristuskonveieri), kaunvilja, rüpsiseemne ja seemnevilja ning õlleodra askaalust (viimaseid tuleb kuivatada madalama kuivtaustemperatuuriga kui sööda-ja toiduvilja ,mistõttu kuivati tootlikkus on ka vastavalt väiksem) Tsüklilise kuivatus tehnoloogiaga viljakuivatite vajalik maht Vk talus jms.on arvutatav järgmise valemi abil: 10 Gnv k k (w w )
Lähis-Ida Mesopotaamia, Väike-Aasia, Vahemere rannik. Selles piirkonnas kasvatati otra ja nisu, loomadest lammas ja kits Viljelusmajanduse algus dateeritakse siin u 8000 eKr. 2. Hiina ja Kagu-Aasia, sealsed põllukultuurid olid hirss (u 7000 a eKr) ning pisut hiljem riis ja sojauba. 3. piirkond oli Lõuna- ja Kesk-Ameerika, kus u 7000 eKr hakati kasvatama kõrvitsat ja uba ning u 5000 eKr maisi. Terve rida alasid olid ilmselt ka iseseisva arenguga, seda näiteks Aafrikas, Indias ja mujal. Viljaliikide kõrval kasvatati ka õlitaimi ja juurvilju. Vanimaks teraviljaks oli nisu, u 8000 eKr, sellele järgnes 1000 aasta jooksul oder. Vanimaks põllunduse vormiks oli kõplapõllundus, selleks aga olid vajalikud vastavad tingimused näiteks pidi muld olema pehme ja viljakas. Sellised maad olid jõeorgudes, kus eeltoodud tingimustele lisandusid ka korrapärased üleujutused, mis omakorda maad mudaga viljastasid. Euroopasse levis maaviljelus kahte teed mööda Lähis-Idast 70006000 eKr
Inimesed proovisid vilja paremini säilitada. Kolm maaviljeluse iseseisvat keskust: 1. Vahemere idarannik (u 8000 eKr). 2. Kirde- Hiina (u 7000 eKr). 3. Vahe-Ameerika (u 5500 eKr). Lisaks veel terve rida iseseisva arenguga alasid. 50 Eri piirkondades tegeleti eri viljadega, mis neis kohtades metsikult kasvas. Lähis-Idas nisu, oder; Ameerikas mais, uba; Kirde-Hiinas hirss, riis, sojauba. Viljaliikide kõrval õlitaimed, juurviljad, kiudtaimed. Viljelusmajanduse arengu kohta peamised suunad: 1. sellele pani aluse kas rahvastiku liigne tihedus; 2. muutused loodusoludes, või 3. mõlemad koos. Neist ideedest vanem viitab loodusolude muutumisele. 1920.-ndatel 20. sajandi algupoole Gordon Childe välja oaasiteooria. Kliima soojenemine ja kartus põua ees pani inimesed keskenduma oaasidesse (nt jõeorud). Teooriat aktsepteeriti kaua, looduskeskkonna
Tuleb arvestada järgmist: Säilitada on vaja paberkottidesse pakituna kuivas, õhurikkas paigas. Niisked jahud lähevad kopitama ja ei kõlba toiduks kasutada. Teraviljatoodetest riknevad kiiremini täisteratooted, sest neis sisaldub teistest rohkem rasva. Pikal säilitamisel kaotavad jahud loomuliku niiskuse ja sellega seoses ka kaalu. Leivad. Leibasid võib liigitada mitmeti: Pehmuse järgi: pehmed ja kõvad leivad; Viljaliikide järgi: rukkileivad, nisuleivad; Kuju järgi: vormileivad ja põrandaleivad; Taignas kasutatud ainete järgi: seemneleivad, täisteraleivad. Leibade säilitamine. 48 Leib on parim värskena. Seistes leiva sisu kuivab ja maitse nõrgeneb. Leib on kõige kauem värske, kui seda hoitakse toasoojuses. Tumedad leivad säilivad hästi külmkappi paigutatuna.
annaabi.ee 
