Skandinaavia kristluse-eelne usund -Allikad: saagad ,,Beowulf''& ,,Inglite saaga'', eepos ,, Edda'', ruunikirjad(5.-6saj) kestis kuni 10.sajandini,kristlik usund oli olnud polüteistlik,usuti mitmesse jumalasse- 2 jumalate suguvõsa: aasid & vaanid.Nad olid alguses vaenujalal,pärast leppisid ära. Peajumalaks Aasidel Thor, kirjeldati vahest ka Odini nime all. Aasid on peajumalad- eelkõige sõja- ja piksejumalad. Vaanide peajumalaks oli Frer Frö ja nemad olid elkõige viljakusjumalad. Germaanlased (enne 1000.a) -keeled: saksa,norra,rootsi,taani,islandi,hollandi,afrikaani keel- kristluse eelsest Skandinaaviast üldiselt: Skandinaavia arenas omasoodu-siinne ülikkond rajas oma poliitilise süsteemi,mis tugines sõjakusel ja rikkalikul kinkimisel. Ei tunnistatud roomlust ega ladina k. Rooma impeerium langeb 395.aastal aga ei mõjutanud Skandinaaviat. Elati külaühiskonnas,tegeldi põllunduse ja karjakasvatusega,kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga
Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut.haamriga, sest ta võitleb hiiglastega ja kõmistab piksena. Sõdalased said temalt jõudu. Vastab mustsete eestlaste Taarale ja tema nädalapäev-neljapäev.
Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut.haamriga, sest ta võitleb hiiglastega ja kõmistab piksena. Sõdalased said temalt jõudu. Vastab mustsete eestlaste Taarale ja tema nädalapäev-neljapäev.
tagasi, elinkkonna kasv, kunstlik niisutus, ühistegevuse vajadus, distsipliin, tekkisid esimesed riigid, valitseja oli jumal, ilmalik ja usulinejuhtumise oli läbi põimunud, loodi kiri, tekkis tööjaotus, esimesed elukutselised kunstnikud, reljeefid, kunst teenis jumalaid, igal linnariigil omad, jumalaid kujutatakse inimeste ja olenditena, vabad figuurid kivist välja raiutud, mütoloogilistel olenditel nii looma kui inimese tunnused, viljakusjumalad- rituaalid, surma-ja matusejumalad, tekkis valitsejate kultus(mida aeg edasi, seda rohkem jumalaid), keraamika. Vanimad tsivilisatsioonid Egiptus, mesopotaamia, ameerika, hiina, inda Euroopalikku kultuuri on kõige rohkem mõjutanud Egiptus ning mesopotaamia, mis asus tigrise ja eufroti jõe vahel, jääb iraagi riigi territooriumile.tõlkes kahe jõe vahelina maa. Sumerid: · Elasid Mesopotaamia lõunaosas · Päritou ebaselge(mägirahvas)
jumalatele. Pallimängustaadion Chichen-Itzas Austati jaaguari ja madu. Need olid kaks peamist kultuselooma Mesoameerikas. Maiade usund pidas maailmas loojaks taevajumalat. Peajumalaks oli tema poeg vihmajumal, kellele alllusid taevakehade, ilmakaarte ja viljakusjumalad. Arhitektuur Maiade arhitektid kasutasid kohalike ehitusmaterjalide kõiki võimalusi, saavutades mõjukaid tulemusi. Lubjakivi lõigati korralikult plokkideks, mis täpselt kokku sobitati. Arhitektid ladusid selliseid plokke ka astmeliselt, nii et nende vastastahud lõpuks üle käigu kokku puutusid, luues kivist võlve
parkalid, köösnerid jne. Kaubavaheta toimus slaavlastel piki jõgesid. Toorainet (mesi, vaha, loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu. Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine
keisririigi, 2.saj oli maailma võimsaim riik (Britanniast Mesopotaamiani ja Ungarist Marokoni). Lõhenes 395 lõplikult kaheks. 476 langes Lääne-Rooma riik rahvasterändamise keerises. Kultuur ja usund mõjustatud palju kreeklaste poolt, kuid algne Rooma usund kandis tugevaid etruski jooni. Hierarhilise panteonini jõuti küllalt hilja. Kaua säilis kujutlus ebaisikulisest väest numen´ist. Vanimaid kihistusi - maaharimisega seotud viljakusjumalad: maaviljakusjumalanna Tellus, viljasaagi ja rikkuse jumalanna Ops, viinamarjade viljakusjumal Liber, metsade ja niitude jumal Silvanus, piirikivide kaitsja Terminus, loomakasvatuse kaitsja Faunus. Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi. Ka sõjajumal Mars oli algul kevade ja sigivuse jumal, armastusjumalanna Venus algselt aiasaagikuse kaitsjanna. Rohkesti erinevaid kaitsevaime: surnud esivanemate hinged manes, aitade ja sadude kaitsjad penates,
davateks faktoriteks järgmised asjaolud: * Vaarao kui sisuliselt piiramatu võimuga valitseja, kes oli samaaegselt poliitiline, sõjaline ja usuline juht, vahemees inimeste ja jumalate va- hel, kummardatud kui elav jumal maa peal. * Lisaks noomide kaitsejumalatele oli välja kujunenud väga austatud ple- jaad üld-Egiptuse jumalaid. Erilisel kohal olid Amon-Ra (Amon Teeba kaitsejumalana oli saanud peajumalaks ja sulanud kokku päikesejuma- la Raga), viljakusjumalad Osiris ja Isis ning maailmakorra kehastus Maat. * Sõjaväkke, mis koosnes jalaväest, ratsaväest, sõjavankritest ja laevasti- kust, kuulusid egiptlastest kutselised ja sõja korral ka sunniviisiliselt värvatud sõjamehed, samuti võõramaised palgasõdurid. Korda kindlus- tasid tähtsamatesse keskustesse paigutatud garnisonid. * Mõjukas preesterkond, eriti ülempreestrid, kellele olid delegeeritud vaa- rao põhilised usulised kohustused
Linnriiki juhtis ametnike abil preesterkuningas, kelle võim oli pärandatav. Lihtravas koosnes vabadest maaharijatest, käsitöölistes. Olid ka orjad. Maaharimises tunti alepõllundust. Kasvatati maisi, puuvilla, ube, tubakat, kakaod ja peeti linde. Rannikul püüti kala ja maksevahendina kasutati kakaoube. · USK: Maailma looja on taevajumal, peajumalaks on tema poeg vihmajumal, kellele allusid taevakehade, ilmakaarte ja viljakusjumalad. Toodi ka inimohvreid. · KULTUUR ja HARIDUS: Kättesaadav vaid preestriseisusele. Matemaatikas ja astronoomias suured teadmised. Leiutati nulli mõiste ning loodi kalender. Kasutasid hireoglüüfkirja. Arhitektid tundsid pseudovõlvi ja lubimörti. LÕUNA-AMEERIKA KÕRGKULTUURID INKADE RIIK Hilary Karu 8
Nii, nagu nornid otsustavad inimsaatuse üle, on nende kohuseks hoolitseda Yggdrasili eest: nemad peavad puud kastma, määrima tema vana koort leevendava mudaga ja hirmutama eemale loomad, kes püüavad puud näksida. 7.4 Ajaloost müüdiks Viikingiaja lõpul hakkasid, eriti Islandil, viikingite kristlasteks muutunud järeltulijad legende lahti seletama ja neile igapäevaelulisi seoseid otsima. Snorri Sturluson pakkus, et Aesir (Odini pere) ja Vanir (iidsed viljakusjumalad) ei olnud üldse jumalad, vaid rändhõimud 21 Aasiast, kes olid kunagi Skandianaaviasse jõudnud ja siinsed inimesed endale allutanud. Lõkkeäärsed jutud nende seiklustest aeti sajandite jooksul segamini ning neist said uskumatud lood ülivõimekatest jumalatest, kes elasid ebakindlas rahus koos teiste üleloomulike tegelastega nagu hiiglased, kääbused ja haldjad. 7.5 Hiiglased
keraamikat, pronksist koer ja hobune, väärisesemeid ja isegi inimese kolp.Need on sinna arvatavasti visatud selleks, et küsida Coventinalt teeneid, nagu näiteks ravimist. Cocidius on Britannia sõjajumal, tema nimi tähendab punast. Peale selle on ta seotud ka metsa ja jahilkäimisega. Ta on kõige tuntum jumal, kes on seotud tapatalgute ja verega. Tihti on teda kujutatud kilbi ja odaga pikajuukselise keldi sõdalasena. 19. Looduskultused ja viljakusjumalad. Päike üldlevinud sümbolid on ratas, spiraalid ja svastika e haakrist. Austamine oli levinud Euroopas hilisel kiviajal, pronksiajal. Pronksiaja suurim kultusobjekt. Eriti levinud Skandinaavias, Taanis. Jupiteri ja Taranise kultus. Taevas kõige esimene jumal. Maa ja vesi samuti üle maa levinud kultused. Enamik uurijad arvab, et nagu enamike muistsete rahvaste puhul jumaldati loodusobjekte ja peeti neid hingestatuks (animism)
1200 a paiku ema saabusid indoeurooplased rooma U 753 a e.m.a. latiinid........... Rooma algne religioon erines täielikult kreeklaste omast. Roomlased võtsid üle kreeklastelt, etruskidelt Rooma ja Kreeka kultuuril nii erinevaid kui sarnaseid külgi. Numen ebaisikuline vägi, jälg muistsest animatistlikust (animatism) maailmakäsitlusest või ürgreligioonist. Atribuut võib olla käega katsutav (nt välk käes); võimukus, vääramatu vägi Viljakusjumalad: Tellus maapind, maaviljakusjumalanna Ops viljasaak, mida koristatakse, viljasaagi- ja rikkusejumalanna Liber viinamarjasaakide viljakusjumalus Libera II- jumalanna Silvanus metsade ja niitude jumalus (silva- mets lad. k) Terminus põllupiiride kaitsejumalus, piiride nihutaja Faunus loomakasvatuse jumal (faunid meheliku seksuaalsuse kaitsjad) (TÕESUU - KUI VALETAD, JÄÄD KÄEST ILMA!) (Magna mater suur ema) Mars märts!
annaabi.ee 
