kõrgkultuur. Lisaks põlluharimisele tegeldi usinasti ka kaubanduse, kalanduse ja mererööviga. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki, vaid olid väikesemad iseseisvad kogukonnad (riigikesed, linnriigid), mis omavahel tihedalt suhtlesid. Saarte elanikke kaitses sissetungijate eest meri ja laevastik, mistõttu inimesed olid rahuarmastavamad ja kultuur muretuma alatooniga, kui mandril. Religiooni kohta arvatakse, et tegu oli viljakusekultusega. Ei esine uhkeid templeid. Jumalusi austati pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Esines ka väiksemaid kultuseruume. KÜKLAADIDE KUNST kuulub samuti sellesse kultuuriruumi. Sellest on vähe teada. Huvitavamaks pärandiks nende kultuurist on marmorist siledaks lihvitud, ülimalt lihtsustatud elegantsed inimfiguurid. (Värvijäljed osutavad, et olid algselt värvitud) KREETA KUNST ... on rõõmsameelne, siiras, meeleline ja värviküllane. Kreeta arhitektuuri
Nendega algas visuaalsete kujundite loomine. Vanimaiks kunstiteosteks peetakse Lääne- ja Põhja-Austraaliast leitud kaljujooniseid u 60 000 50 000 a tagasi. 40 000 20 000 a tagasi sellest ajast leitud mammutiluust loomakujutisi, samuti leidus neid koobaste seintel värvitult ja kraabitult. Tarbeesemed ehted, nt merikarpidest kaelakeed, hiljem ka mammutiluust Skulptuurid - Inimest kujutati vähe, üks tuntumaid Willendorfi Venus (30 000 25 000 a tagasi), seotud naiste- ja viljakusekultusega, nägu on välja töötlemata. Enamasti säilinud kas väikesed skulptuurid või suurte tükid. Koopamaalid Altamira seinamaalid Hispaanias, avastati 19. saj-l Santuola poolt. Maalingud mitmevärvilised, realistlikud. U 15 000 a vanad. Lascaux koopad Prantsusmaal, 15 000 10 000 a vanad seinamaalid. Turistidele suletud, jagatud saalideks. Avastati nelja teismelise poolt. Chauvet koopad L-Prantsusmaal, u 35 000 a vanad. Kujutatud on loomi ja linde. Koopamaalide tehnika: 1
sügavused augud. Neid on samades piirkondades kus kalmeid. Eestis on võrreldes naabritega rohkem kive, siin 1750, Lätis viis-kuus, Venemaal ka kümmekond, Soomes 300-400, Skandinaavias on kaljujooniste kõrval (ühe elemendina) ja üksikutega, kuid neid ei ole seal täpselt registreeritud. On pakutud erinevaid arvamusi kivide olemusest, nt ka tähetarku, omaaegset surmakultust (keegi suri, keegi tegi mälestuseks lohu), ehk oli logu toksimine mingi rituaal, mitte lohk ise; viljakusekultusega on ka seostatud, tolleaegsete põldudega. Lohukivide paiknemine on enam-vähem sama kivikirstkalmete omadega. Rauaaeg Raud on tänaseni üks tähtsamaid metalle. Raua eelised pronksi ees: rauamaaki leidub peaaegu kõikjal, rauda on maakoores ääretult palju. Raua sulamistemp on 1530', vasel rohkem. Kui tahad rauda sulatada (malmi jaoks) on vaja tempi üle 1800*. Muistsed hiinlased olid nii lahedad, et andsid aga hagu alla ja tegid malmi
Sealt on leitud ruume, mis on pühadeks peetud. Kuju "Paks jumalanna", ilmselt viljakusekultus. Istub mäe peal üks vohav naine ja kaks suurt kiisut on kõrval. Üldiselt on leitud üldse palju naisekujusid. Alasti, selgete sootunnustega ja suured. Tavaliselt on nad nagu geomeetrilised, too on aga realistlikum. Miks olid varastel põlluharimiskultuuridel sellised kujud? Tavaline arusaam on see ,et need on seotud viljakusekultusega. Võib ka viidata naiste positsiooni kõrgele tasemele (vb oli emajärgne sugulusarvestus). Samas pole ühtegi kindlat teadmist muidugi. 10 000- 7000 a jooksul oli muutunud VP ala põlluharijatekultuuriliseks. Üheski asulas polnud pealikuresidentsi märki. VP-st väljajäänud idapoolel (Eufrat ja Tigris) polnud eriti võimalik põldu harida. Oli võimalik vaid kunstliku niisutusega. Seda rakendati alates 6000 e.m.a ja siis hakkas tsivilisatsioon tõeliselt elama. Kaitsetammide rajamine
annaabi.ee 
