Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi Mulla pH: Rukis 5,0...6,5 Nisu 6,0...7,5 Oder 6,8...7,5 Kaer 5,0...6,0 Slide 8 Muud tingimused
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad
Lehetäi areng! Viljalutikad munad munetakse lehe alumisele poolele pikiridadena. Peamiselt kahjustab vastne imedes pähikutest mahla. Valmik talvitub umbrohul, aastas 1 pk. Teravilja ripslane vastsed ja valmikud imevad taimemahla pähikutest. Valmik talvitub mullas. 1-2 põlvkonda. Kõrsvilja maakirp mardikas närib lehti. Munad munetakse mulda. Vastsed toituvad kõdust. Aastas 1 pk, talvitub noormardikana taimejäänustel. Harilik viljakukk ja sinine viljakukk munevad kõrreliste lehtedele. Vastsed roodavad lehti ja valmikud närivad lehti. Talvitub noormardikas. Harilik viljakukk nukkub mullas, sinine viljakukk nukkub toidutaimel. Sadulsääsk vagel talvitub mullas. Munad munetakse lehtede ülemisele küljele. Aastas 1 põlvkond. Vaglad liiguvad taimevarre sees, nukkuvad kevadel. Lehevaablane ebaröövik talvitub mullas kookonis. Munevad lehe alumisele küljele. Ebaröövikud toituvad lehtedel, 1 põlvkond. Liblikõieliste kahjurid
RUKIS ODER TRITIKALE LOOMAD TERAVILJAPÕLLUL Loomaliikidest ei saa antud koosluse puhul välja tuua eraldi iseloomulikke liike Teraviljapõllul võivad liikuda: PÕLDLÕOKE HIIREVIU KIIVITAJA NURMKANA RUKKIRÄÄK PUTUKA D Pestitsiidide kasutamisega püütakse putukate elu teraviljapõllul üldjuhul takistada Ripslased Lehetäi Maakirp MAAKIRP Lepatriinu Viljakukk Jooksiklane JOOKSIKLANE LEHETÄI MULLAELUSTIK TERAVILJAPÕLLUL 1530% MESOFAUNA MULLA ÕHURUUMIS · Hooghännalised, mullalestad 1530% MAKROFAUNA MULLA TAHKES OSAS · Vihmaussid, hulkjalgsed 6080% MIKROORGANISMID MULLAVEES · Bakterid, seened, viirused, ainuraksed, ümarussid MULLAELUSTIK ON MAAHARIMISEST TINGITUD MUUTUSTE SUHTES VÄGA TUNDLIK! KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED
päeva. Vee optimaalne kulunorm on 200 l/ha Kahjurite Lehetäi Karate Zeon 535 kr/l 1 pritsimine tõrje Ripslane 5 CS Karate Zeon 5 CS on Viljakukk 0,15-0,20 l/ha 1 ha laia toimespektriga maksumus kontaktne insektitsiid on 80,25- kasutamiseks 107 kr erinevatel kultuuridel.
punarooste, tuulevaikne ning fusarioosid. temperatuus vähemalt + 12 kraadi. Kahjurite Maakirp, Decis 27,00 /l Pritsitakse Pritsida ei tohi tõrje viljakukk, Mega 4,05/ha putukate märgi taimi. ripslased, 0,15 l /ha ilmnemisel või Lehetäide lehetäi esimeste tõrjumisel lisada kahjustuste paagisegusse ilmumisel. kleepainet. 6.3. Porgand
annaabi.ee 
