Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest
On loendamatuid võimalusi, et lasteaias laulda. On peod, alustades sünnipäevadest. Juba hommikul saab sünnipäevalast lauluga tervitada. Kõik lapsed teavad sedamaid, milline tähtis päev täna on. Samamoodi, kristlikele traditsioonidele toetudes, juhatame me aastaajad lauluga sisse, mis muudab nad lastele emotsionaalselt tunnetatavamaks. Ka kuulame me jõulumuinasjuttu ikka ja jälle läbi laulude ja nii laseme ta järjest sügavamale enda sisse. Või laulame me viljakoristamise laule ja valmistame ennast nendega ette lõikuspühaks ning sügis saab nii endale oma, erilise kõla. Ja kui me viljapeksu ajal laulame, saab meie tegevus laulu rütmi. EELKOOLIIGA ON MÄÄRAVA TÄHTSUSEGA MUSIKAALSUSE ARENGUKS. Muusika on seotud emotsioonidega. Sellepärast on tähtis lastega lauldes omada õiget meeleolu, häälestudes sellele, et oma häälega tundeid edasi anda. Kui mind üks laul kütkestab ja ma teda meelsasti laulan, kandub see säde edasi ka lastesse
ohjeldamisel ja puhastamisel ning hinge vaimsete väärtuste äratamistel ja arendamisel. Siin said nad suulisi õpetusi teemadel nagu seadus ja ajalooline pärimus, matemaatika, muusika ja luule -- kõik käsitatud õpetlaste poolt kui omavahel seotud. Me võime eeldada, et nad uurisid maaga ja taevakehadega seotud teadusi, sest kuidas muidu võiksid nad looduse kasvu ja langemise rütme mõista, istutamise ja viljakoristamise aega, ilma et nad oleks päikese, kuu ja tähtede hooaegu ning nende jõudude koosmõjust ust teadnud? teadnud Nad omandasid sõnatu sümbolite keele keele, et nii ''rääkida'', meelelt meelele, üle kogu tohutu aja ja ruumi. Heli Heli-indiviidid pääsesid kõrgematele kraadidele, kus omandasid vajaliku tarkuse ja tugevuse,
rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest.
midagi ilusat. Järgmisel päeval rakendab praost hobuse, võtab Ekke ja sõidab linna. Õhtul tagasi jõudes on neil suur koorem, enamus raha kulutas ta väetusaine ostuks, et olla korralikult varustatud. Tuppa astudes annab ta naisele riidetüki, see pole küll midagi erilist, aga naine langeb ta õlgadele ja on hullupööra õnnelik. Käes on sügis. Jaagup Seenepoiss on tulnud tallu viljakoristamise ajaks ja on tüdinud sellest tööst, nüüd räägib ta Ekkele kuidas ta terve oma elu on taludest teeninud, tal on olnud erinevaid peremehi, erinevad töötingimused, aga siin ei saa mitte rahu, kogu aeg mõtle ainult jalga laskmise peale. Kõik on niivõrd valesti, aga Ekke ei mõista Jaagupit, tema tuli tallu teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb veidi ja siis ütleb teenija Kadile, kes segab parajasti leent, et nüüd on tal aeg minna omateed, aga Kai ainult
eest ja kingi talle midagi ilusat. Järgmisel päeval rakendab praost hobuse, võtab Ekke ja sõidab linna. Õhtul tagasi jõudes on neil suur koorem, enamus raha kulutas ta väetusaine ostuks, et olla korralikult varustatud. Tuppa astudes annab ta naisele riidetüki, see pole küll midagi erilist, aga naine langeb ta õlgadele ja on hullupööra õnnelik. Käes on sügis. Jaagup Seenepoiss on tulnud tallu viljakoristamise ajaks ja on tüdinud sellest tööst, nüüd räägib ta Ekkele kuidas ta terve oma elu on taludest teeninud, tal on olnud erinevaid peremehi, erinevad töötingimused, aga siin ei saa mitte rahu, kogu aeg mõtle ainult jalga laskmise peale. Kõik on niivõrd valesti, aga Ekke ei mõista Jaagupit, tema tuli tallu teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb veidi ja siis ütleb teenija
vältel avastatakse meil 1--2 uut liiki juurde. (http://www.hot.ee/pisiimetajad/NR3.HTM) Juttselg- hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta
annaabi.ee 
