surnud rakkudest, mis puituda, asuvad varre tihti täitunud õhuga, kooreosas, lehtedes ja juurtes; ühtlaselt paksenenud ümarad (nim kivisrakkudeks) ja puitunud, piklikud, paiknevad ntks luuviljade moodustavad kiude (kirss, ploom..) seemet ümbritsevas kestas, pähkli viljakestas Juhtkude *puiduosa trahheiid Õistaimede varre juhtkimbus - pikad, kitsad, otstest teritunud rakud, mille kestad paksenenud, seintes koobaspoorid
10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Lehte vastu valgust vaadates märkamegi läbipaistvaid näärmetäppe. Avamaal saab Eestis sellest seltskonnast kasvatada moosesepõõsast, aedruuti, korgipuud ja humalapuud. Tsitruselised (Aurantioideae) pole mitte omaette taimesugukond, vaid ruudiliste alamsugukond. Lisaks tsitruse perekonnale kuuluvad siia veel kinkanipuu (Fortunella), kalamondiinipuu (x Citrofortunella), liitlehtedega
teised tsitrused välja ei kannata. Täiskandeiga saabub mandariinipuul 8.-12. aastal ja kestab 40.-45. eluaastani. Mandariinipuu viljad - mandariinid - on kollakas- või punakasoranzhid, apelsinitaolised, kui väiksemad ning õhukese ja kergesti eralduva koorega, nende magus õrn lõhnav viljaliha sisaldab sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C- ja B-vitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri- ja parfümeeriatööstuses. Mandariinide maailmatoodang oli 1996. aastal 16 miljonit tonni. Esikohal on Hiina. KASUTATUD KIRJANDUS : http://et.wikipedia.org/wiki/sidrun http://et.wikipedia.org/wiki/greip http://et.wikipedia.org/wiki/apelsin http://et.wikipedia.org/wiki/kiivi
heasordiliselt puult aga võib (Gruusias) korjata 800-1200 vilja. Apelsini mahlakas oran?id viljad - apelsinid - sisaldavad sidrunhapet (1-2%), lahustunud süsivesikuid (7-15%), suhkruid (kuni 15%) ja vitamiine, neid süüakse toorelt tarvitatakse konservide, jookide, marmelaadi ja muu sellise valmistamiseks. Apelsinikoorest valmistatakse sukaadi ning kulinaarias kasutatavat oran? iõli. Apelsiniseemnete õlist saab keeta seepi. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri- ja parfümeeriatööstuses. 1982. aastal oli maailma apelsinitoodang umbes 40 miljonit. Maailma suurim apelsinitootja on Brasiilia. Lisaks veel teisi apelsiniliike: 1) Kuni 600-grammised suured nabaapelsinid, millel on vilja tipuosas kesta all veel teine väike mahlakas viljake. 2) Hilised, väikesed, punase viljaliha ja punase mahlaga ning eriti maitsvad veriapelsinid. 3) Mühkliku väga paksu, kuid kergesti
Kastanipuu kõva ja tiheda tekstuuriga puit on kõrgelt hinnatud parketi ja mööbli valmistamisel. Kastanipuus leiduvaid tanniine kasutatakse naha parkimiseks. Kastanipuid on rohkem kui 100 liiki. Mõned liigid kasvatavad lehevarte kõrval kahest või kolmest kastanist koosneva kobara. Üksik kastanipuu hakkab vilja kandma 25-30 aasta vanuselt, üksteise lähedale istutatud puudel võib see aga võtta 40-60 aastat aega. Kastanid paiknevad ogalises viljakestas ehk kastanikoores, milles on tavaliselt 3 kolmnurkset kastanit. Igal kastanil on krimpsus koorekarva tuum, mida katab õhuke pruun kest. Kastanit katab tugev, mittesöödav punakaspruun kest. Aretatud kastanisortidel on kastanikoore sees ainult üks tuum (mitte 3 nagu tavalistel), see on mahlasem ja maitsvam. Prantsuse keeles on nende suurte ja maitsvate kastanite nimetus marron, tavaliste kastanite nimetus châtaigne. Eestis kasvab hobukastan, mille viljad söögiks ei kõlba
seevastu meenutavad kujult tähte. Prosenhüümseid kivisrakke nimetatakse makrosklereiidideks. Kui need on kujult otsekui otstest laienenud toruluud ning moodustavad pideva kihi näiteks seemne- või viljakestas, nimetatakse neid osteosklereiidideks. Harunenud taimekarvadele sarnanevad trihhosklereiidid ning niinekiududele niitjad sklereiidid. Ka viimased võivad olla harunenud. 2. Niinekiud (joonis: D, E) on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud
annaabi.ee 
