seeneliigid annavad täiesti erinevaid maitseid. Seenevalgud on seeduvuse poolest loomsete ja taimsete toiduainete vahel, kuid nõrk organism võib seentele vastunäidustatud olla Austerserviku koostis(%) vesi 89,2% valgud 3,1% rasvad 0,4% süsivesikud 1,1% kiudained 1,2% Energiat sisaldab 33 cal/100 g kohta. Vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, vähesel määral A-, C-, D- ja K-vitamiini. Austerservik toitub tselluloosist ja ligniinist, seega puidust, õlgedest, viljakestadest, paberist jm. neid aineid sisaldavatest materjalidest. Kultuuris olevad seenevormid arenevad kõige paremini haaval aga vastuvõetavad on kõikide lehtpuude puit. Üliharva on leitud austerservikut ka kuusepuidul. Seeneniidistik areneb hästi hiljuti surnud puidul, kus ei ole teisi seeni, elusatele puudele ei ole seen ohtlik. Kasvatamiseks on sobivamad haavapakud, millest rajatakse nn. seenepeenrad. Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta
Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad, mari , kõrvitsvili) ning marjakultuurid. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: *avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp *sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Seemne ehitus Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps seeme on uue taime alge. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete
Endokarp koosneb epiteelist ja mõnest tihedast põhikoekihist. Sigimikupesade vahel asetsevad kelmed kujutavad endast endo- ja mesokarbi jätkeid. Valminud vilja "koor" koosneb ekso- ja mesokarbist. Endokarbis paiknevad mahlaga täitunud kotikesed. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad ning sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp, mis võivad avaneda kas septitsiidselt, lõhe tekib piki viljalehtede kokkukasvamise piiri; lokulitsiidselt, viljalehed lõhenevad selgmiselt; rõngasjalt, ava läbib ristisuunaliselt kõiki viljalehti või poorjalt, kui vilja avanemisel tekib erisugune lokaalne ava. Kukkur (folliculus) on ühepesaline, apokarpsest sigimikust tekkinud paljuseemneline avavili, lõhe tekib piki viljalehe serva
· Kaerajahu; · Kaerakliid. Hirsitangud hirss erutab inimese närvisüsteemi ja meeleelundkonna tegevust, tugevadab meeleorganite erksust ja nahafunktsioone. Kiirendab ainevahetust. Hirsitangust saadavad tooted: · Hirsitang; · Hirsihelbed. Tatratangud tatar on oluline taimetoitlase menuus. Tatart kasutatakse kas jahuna või teradena. Kõige kuulsam söök,mis tatra jahust tehakse on pillnid. Tatra terasid on kahte kiiki: · Kroovitud tangud (tatraterade viljakestadest vabastatud tuumad); · Purustatud tangud (tatra purustatud tuumad). Riis teadaolevalt maailma vanim toiduvili. Riis tuhanded kultuursordid jagatakse kaheks: · Keskmise- ja lühikeseteralised; · Pikateralised. Riisi töötlemiseks on kasutusele võetud selline tehnoloogiline protsess nagu paraboiling, mis tähenab, et kestaga toorriisi leotatakse rõhu all. Toitained eralduvad kestast ja kliist ningi tungivad rõhu mõjul riisiterade
annaabi.ee 
