Söödavus: Hea söögiseen, ei vaja kupatamist. Tasub teada: Linnasampinjon on mahe, maitsev Tasub teada: Mürklid on erakordselt muutliku söögiseen. Paraku langeb selle kasvupaigale kujuga ja värviga. Üldiselt on need noorelt sageli peamiselt liiklusest pärinevaid heledamad ja tumenevad vananedes. Väga raskemetalle.Rohumaad lagundavad sampinonid tumedate, juba kuivamismärkidega mürklid koguvad neid oma viljakehadesse. korjamisest tuleb hoiduda. Linnasampinjon on sageli ka liivane ja määrdunud, kuna see kasvab suureks juba maa sees.
soojust. Paljud sümbiondid aga vajavad idanemiseks sobiva peremehe lähedust. Miks on seenele vaja seeneniite? Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Seeneniidistiku ehitus ongi kohastunud selliseks toitumiseks, sest peened niidid kasvavad kiiresti just sinna, kus toitu on palju. Mida suuremaks kasvab seeneniidistik, seda suuremaks läheb pind, mille kaudu seen toitub. Seeneniidistiku sees liigub toitainete lahus edasi ja jõuab viljakehadesse, Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omaveheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainestest. Seente mitmekesisus Seened on ehituselt väga mitmesuguseid ja mitmekesised on ka nende kasvukohad ja eluviis. Mõned seened on kübara ja jalaga, suur osa seeni on mikroskoopilised. Rohkelt on neid mullas ja maapinnal kõdus. Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal neist on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel,
kimbus või lavana. 3. Sugulise paljunemise eosed tekivad sugulise protsessi tulemusel. Enne nende teket ühinevad kahe eri seeneniidistiku või sama seeneniidistiku erinevad rakud. Ühinevad rakud on väliselt sarnased. Sugulise paljunemise eosteks on kott- ja kandeosed. 3.1. Kotteosed tekivad 8-kaupa ümmarguste või silindriliste eoskottide sees. Eoskoti lõhkedes eosed vabanevad. Eoskotid asuvad harva üksikult seeneniitidel, enamasti on nad koondunud viljakehadesse. Viljakehi on kolme tüüpi, need on palja silmaga näha. a) Peiteoslad on kerajad suletud viljakehad, milles asuvad eoskotid. Eosed vabanevad viljakeha kesta lõhkedes või lagunedes. Näiteks jahukasteseened, millel on ka ripikud levimiseks. b) Sulgeoslad on pudeli- või kannukujulised viljakehad, mille tipus on väike ava. Näiteks puidusinetus.
2005) käsitleti uut genotüüpide rekombinatsiooni tüüpi looduses, kus substraadil kasvav viljakehi moodustav dikarüootne mütseel võib vahetada tuumi eostest kasvama hakanud (homokarüootsete) hüüfidega, ise sel viisil korduvalt dikarüotiseerudes. Teiste sõnadega, dikarüootne mütseel liitub monokarüootsega ja moodustub mütseel kolme geneetiliselt erineva tuumaga, millede jaotumine sellel mütseelil kasvavatesse viljakehadesse on juhuslik. Shnyreva (Шнырева, 2005) nimetab uut rekombinatsioonitüüpi kitsamas mõttes mittemeiootiliseks. Kirjeldatud asjaolu näib kokku sobivat M. Öpiku (1995) poolt saadud tulemustega, kus ta sai di-mono ristustel dikarüootse mütseeli sobivuse kolme liigi monokarüootsete testtüvedega. Hübriidide esinemist kandseente looduslikes populatsioonides näib kinnitavat erineva genoomi suurusega eospopulatsioonide lahknemine meioosis
Seente toitumine: paljud seened lagundavad surnud organisme või ammutavad toitaineid mullast. Seeneniidid eritavad ümbritsevasse keskkonda lagundavaid aineid, mis lõhustavad toidu lihtsateks molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ning imenduvad seenerakkudesse. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha, st seeneniidistiku lähiümbruses. Seeneniidid kasvavad kiiresti sinna, kus on palju toitu. Seeneniidistiku sees liigub toitaine lahus edasi ja jõuab viljakehadesse. Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omavaheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainetest. Võrdle seeni taimedega ja loomadega: SARNASUS TAIMEDEGA SARNASUS LOOMADEGA • Kasvavad ühel kohal ega • Toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida liigu aktiivselt saavad väliskeskkonnast • Rakkudel on rakukestad • Rakkudes talletuvad samasugused varuained
annaabi.ee 
