Kõige suurem on rõõm pisiasjade üle Oskus rõõmustada pisiasjade üle annab võimaluse rõõmu tunda igal päeval. Õnnis on see inimene, kes tunneb rõõmu ilusast ilmast, tervest kariloomast, viljakandvast puust. Muinasjutus ,,Mida taat teeb, teeb õigesti" olid tegelased positiivsed ning siirad. Nende omavahelised suhted olid head eit usaldas alati taadi otsust. Kui taat tuli laadalt koju ning oli hobuse vahetanud kotitäie mädanenud õunte vastu, ei mõistnud eit teda mitte hukka, vaid kiitis teda. See oli rõõm väikese asja üle eelmine aasta oli neil olnud vaid üks õun ning seegi mädanenud, nüüd oli aga õunu kordades rohkem.
80% Kilimanjaro liustikest kadunud. Jõed suvel ei voola. Veepuudus. Siberis igikelts sulab, metaan pääseb välja, põhj kasvuhooneefekti väljuks kontrolli alt. 20% maailma inim tarbib 80% ressurssidest. 12 x rohkem kulutatakse sõjandusele kui arenguriikide abile. Kõlbmatu joogivee pärast sureb 5000 inim päevas. Miljardil puudub ligipääs puhtale joogiveele. Miljard jäävad nälga. Üle 50% teraviljast kas loomasöödaks ja biokütuseks. 40% viljakandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud. Aastas kaob 13 milj hektarit metsa. ¼ imetajatest, 1/8 lindudest, 1/3 kahepaikstest on väljasuremisohus. Liigid surevad välja 100 x kiiremini kui loomulikus elurütmis. Kolmandik kalavetest ammendatud või varud ohtlikult vähenenud. 2050a võib olla 200 milj kliimapõgenikku. 4 last 5-st käib koolis. Kunagi pole nii palju inim õppida saanud. Lesotho kuningriik, maailma vaeseim riik, on proportsionaalselt suurin haridusse investeerija
järk-järgult. Sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis asendab kõige paremaid väetisi. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud egiptlastel saada kolm lõikust aastas ja iga külvatud tera annab kolmsada tera saaki. Egiptuse pind pole igal pool ühetasane ja mõned paikkonnad ei näe vett kogu aasta jooksul. Lisaks jäid mõned maakohad väikese veetõusu korral viljakandvast mudast ilma. See kõik lõi kokku olukorra, et Niiluse jõe orgu asustav rahvas pidi emba-kumba, kas hukkuma, kui ta oleks olnud nõrk, või õppima vett reguleerima, kui tal oleks olnud võimeid. Egiptlastel olid need võimed ja nad lõid tsivilisatsiooni. Juba kuus tuhat aastat e.m.a. märkasid egiptlased, et Niiluse vesi hakkab tõusma, kui Päike asub Siiriuse lähedal, ja langema, kui Päike jõuab Kaalude tähtkujusse. See
Huumusesisaldus ja huumusevaru Huumusesisaldus väheneb mustkesa ja rühvelkultuuride all ca 2 t/ha. Teravilja kasvatamisel 1 t/ha, 1-a heina all 0,7 t/ha. Huumusesisaldust suurendavad - libl. + kõrreliste segu 1,5 t/ha, kõrrelised 1 t/ha. 0,1 % huumusesisalduse (3 t/ha) tõstmiseks vaja Lk muldadel 100...130 t, K muldadel 80... 90 t/ha sõnnikut Muldade väljakurnamine - vaesunud mullad. Igal aastal kaotab planeet Maa ca 70000km2 haritavat maad, viimase 50 aastaga kaotatud üle 10% viljakandvast maast (põhjused kulutavad maaharimisviisid, liigkarjatamine, ebaõiged niisutusvõtted, metsade lageraie). Erosioon vee ja tuuleerosioon. Maakeral kaob erosiooni tõttu ca 26 mlrd t/aastas huumusmulda, meil põhiliselt Otepääl ja Haanjas saagid 20...40% madalamad. Maailmas erosiooni vastu mittekünni meetodil mullaharimine. Huumuskihi paksus keskmiselt 15 cm, taastumine väga aeglane, parasvöötmes 2,5 cm taastumiseks 200...1000 aastat. Saaste
elamiskõlbmatuks nii looma- kui ka taimeliikidele. Radioaktiivsed jäätmed võivad põhjustada mutatsioone, kuna võivad sisaldada mutageene, mis võivad elustikku äratundmatuseni muuta. Jäätmed eritavad ka ohtlikku gaasi metaani, mis saastab õhku. Mullakaitse 80% inimese kasutatavast toidust annavad haritavad maad, 10% maismaa, 2% ookean. Igal aastal muutub kasutukõlbmatuks 70 000 ruutkilomeetrit maismaad vale majandamise tõttu. Üle 10% maakera viljakandvast maast on viimase 50 aasta jooksul juba rikutud. Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon. Kaitsemeetmed: 1
Sellest 10% (1,5 miljardit ha) on hõivatud põllumajanduskultuuridega, 20% aasade ja künnimaaga, 20...25% produktiivsete tootmismetsadega. Teine pool maismaast on kaetud väheproduktiivsete polaaraladega, kõrbetega, mägedega, liigkiviste ja liivaste aga ka sooldunud muldadega. 80% inimese kasutatavast toidust annavad haritavad maad, 10% maismaa, 2% ookean. Igal aastal muutub kasutuskõlbmatuks 70 000 km2 maismaad vale majandamise tõttu. Üle 10% maakera viljakandvast maast on viimase 50 aasta jooksul juba rikutud. Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine 35%, metsade taandumine 30%, põllumajandus 28%, muu kulumine 7%, tööstus 1%. Et muld uueneb äärmiselt aeglaselt, siis võib öelda, et kord rikutud maa on lõplikult käest läinud. Et taimed saaksid elada, peab muld kui taimede toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtsad on ka pH ja soolsus (soolade kontsentratsioon mullas).
annaabi.ee 
