Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha).
TV 5 Reformide põhjus Turgot' majandusreformid Reformide eesmärk Louis XV oli maha jätnud Täita riigikassa ja tuua riik tühja rahakassa kriisist välja Miks ebaõnnestusid? Kuidas püüti ellu viia? Ebaõnnestumise tagajärjed Ilmastiku poolest kehv viljaaasta Kehtestati vilja Hinnas kasvasid, nn. jahusõjad algasid Feodaalsuhete raames ei saanud ellu viia vabakaubandus Riigi võlad kasvasid, nii et sissetulekust ei kapitalistlikku seadust Püüti maksustada aadlikke suudetud enam võlaprotsente tasuda
Esimeste Nelipühade aegu tehti pidustused Eesperes, kuhu kutsuti naabruskonna peremehed ja perenaised, et nendega tutvusi luua. Tuli sõnnikuveoaeg, ning Andres sai naabrite näol omale abi esimeseks aastaks, et kergem alustada oleks. Esimene einatöö oli raske, kuna heinamaad olid võsastunud ja mättas. Heinaaeg möödus kiiresti, ning tuli viljakoristuse aeg. Sel aastal jäi saak vägagi väikeseks, alguses loodeti rohkemat. Tagaperes oli selle eest, aga hea viljaaasta, nagu neil alati oli olnud. Talvel sündis Eesperre ka esimene laps, selleks oli tüdruk, kuigi Andres lootis, et tulnuks poiss, kellest saaks kohapärija. Esimese aasta talv möödus samuki kähku, Andres tegi puidust igasuguseid nikerdusi ja Krööt tegi vokiga tööd, sulane Juss jäi ka teiseks aastaks, ning nikerdas ka puidust asju. Tüdruk aga lahkus Eesperest. Teise aasta kevad oli vilu ning jahe, seetõttu ei kasvanud ei hein ega vili. Alles peale
Aktsiate ostmiseks võeti laenu. Loodeti paari aasta pärast aktsiad maha müüa ja siis sealt võita. See kauplemine levis suurtesse massidesse. Ja niigi kallid aktsiad läksid veel kallimaks.. mõeldi, et nii see jätkub, aga see oli juba vale väärtus, lihtsalt mull, sest reaalväärtus oli palju väiksem. Peale selle oli tootmine liiga suur. Müüdi ka Euroopasse, aga kõik oli juba täidetud. Ületootmine . 24.okt. 1929 mull lõhkeb. Oli olnud hea viljaaasta. Kõik tahtsid müüa, aga lääneriigid lubasid et hinda alla ei lase. NSVL aga paiskad odavat vilja lääneturule. Ning hind lasti alla. Paljud läksid pankrotti. Inimesed jäid töötuks ja ei suudetud enam osta. Seetõttu väheneb ka tootmine. Kui kuuldake, et firmad koondavad, hakkavad inimesed aktsiaid ära müüd, seetõttu läheb nende hind väga madalaks. Pank aga tahab välga ja intressi tagasi. Usa pani tollid peale, et väljapoole mitte laene anda.
"PASSI LÖÖMINE" (jõulumäng) I variant Mängimiseks valmistatakse õlest nuudid. Üks lastest heidab õlgedele pikali ja tõstab kiiresti jalgu üles ja alla. Teised lapsed katsuvad talle õles nuutidega vastu tagumikku lüüa. II variant Lapsed valmistavad õlest nuudid või palmikud, millega teineteist lüüa püüavad. Nuutidega üksteise löömist nimetatakse passi löömiseks. Arvati, et sellise tegevuse tulemusena tuleb hea viljaaasta ja rehes on vilja, mida peksta. III variant Otepääl kuulus passilöömise mängu juurde ka kahekõne. Kaks noort astuvad jõuluõlgedel teineteise vastu, õlest passid käes. Üks mängija küsib teiselt: "Tere, tere! Kus käisid?" Teine mängija vastab: "Tallinnas käisin." Esimene mängija: "Mida Tallinnas kuulda, näha?" Vastaja: "Seda Tallinnas kuulda, näha, et igaühel peab pass olema." Esimene mängija: "Kas Sul pass on?" Vastaja: "On." Esimene mängija: "Näita siia!"
annaabi.ee 
