oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. ,,Vikerlased" Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. ,,Vikerlastes" leidub rohkesti emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Teosel oli üsnagi suur menu ning Aavast sai koheselt vägagi tunnustatud helilooja. ,,Vikerlased" esmalavastust mängiti kokku 22 korda, mida oli oma aja ja olude kohta ebatavaliselt palju. ,,Vikerlasi" on lavastatud korduvalt, selle üksikuid aariaid esitatakse tihti kontserdilaval ning lisaks on ,,Vikerlasi" veel esitatud vabaõhuetendustel. Viimane ,,Vikerlaste" lavastus Eestimaal toimus 1987. aastal ,,Vanemuise" teatris. Teose edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida LooTalvaril. Muusikapala Juta ja Ülo duett ooperist "Vikerlased" / Urve Tauts (metsosopran), Hendrik
"Vikerlastes" leidub seda rohkesti, näiteks Sigtuna vürsti Olavi aarias. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Siin on ka vahvaid kooristseene, nagu populaarne meeskoor "Läki, läki!". Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle zanri poole pöörduma. "Vikerlasi" on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele.
ja Jutasse, on juba libretos välja joonistatud kahvatult ja pealiskaudselt. Nõnda jääbki "Vikerlastes" kõlama peamiselt Olavi romantiline kiindumus Jutasse ning selle põrkamine viimase sügavalt kõlbla, otsekohese ja ausa sisetunde vastu. Vaatamata suhteliselt laialdastele teadmistele ooperiliteratuuri vallas, ei suutnud E. Aav kõike kavatsetut soovikohaselt teoks teha. Siiski võime täie kindludega nimetada "Vikerlasi" esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks- seda eeskätt tänu E. Aava muusikale. "Vikerlaste" muusika köidab oma meloodilisusega ja helikeele rahvusliku koloriidiga. Erilist huvi pakuvad meisterlikult arendatud koorid. E. Aav ei kasuta ooperis autentseid rahvaviise, ometigi on kogu teoses tunda rahvamuusikale omast põhivärvingut. Võrreldes vokaalse küljega on orkestri osatähtsus "Vikerlastes" suhteliselt tagasihoidlikum.
Tal oli rahulik, romantiline ja klassikaline stiil. Tema suurteks eeskujudeks olid P. Tsaikovski ja A. Klazunov. Artur Lemba kõige tuntuim teos on Esimene Klaverikontsert G-duur, mis sai tuntuks meeldejääva meloodia ja voogava muusika poolest. Viiuli repertuaarist on kõige tuntuim „Armastuse poeem“. Artur Lemba kirjutas Eesti esimese sümfoonia ja Eesti esimese ooperi „Sabina“ (1905), kuid millegipärast loetakse Eesti esimeseks ooperiks alles 1928. aastal avaldatud Evald Aava „Vikerlasi“. Artur Lemba kirjutas kaks sümfooniat, viis klaverikontserti, ühe rapsoodia klaverile ja orkestrile „Tuljaku“ teemal, kaks pidulikku avamängu sümfooniaorkestrile, ühe keelpillikvartetti, ühe klaverikvarteti, neli klaveritriot, kolm viiulisonaati, kaks klaverisonaati, umbes kolmkümmend koorilaulu ja neli ooperit. Lisaks on ta kirjutanud teose „Poeme D’amour“ viiulile ja klaverile. Kokkuvõte Artur Lemba oli tunnustatud helilooja, pianist ja pedagoog
ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle žanri poole pöörduma. ’’Vikerlasi’’ on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Just selle pärast valisingi tema esindama EV aegset ’’tõsist’’ muusikat – ’’Vikerlased’’ on niivõrd tähtis etendus olles esimene ooper Eestis. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on kirjutanud ligi 50 sega-, nais- ja meeskoorilaulu, mitmeid on võetud üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva (nt. ’’Laulik’’, ’’Hommik’’, ’’Me oleme
annaabi.ee 
