võtavad uue omaks. Joonisel 3 on kujutatud innovatsiooni omaksvõtu kõverat, mille on loonud E.M. Rogers (Rogersi teooria). Joonis 3. Innovatsiooni omaksvõtu kõver [8 lk 7] Rogersi teooria kõige tuntumaks ja empiirilistes uuringutes enim rakendamist leidnud aspektiks on innovatsiooni omaksvõtjate klassifitseerimine 5 kategooriasse: innovaatorid, varajased omaksvõtjad, varajane enamus, hiline enamus ning viivitajad [11]. Omaksvõtjate kategoriseerimise kriteeriumiks on innovatiivsuse tase s.t. kui kiiresti indiviid võtab võrreldes teiste sotsiaalse süsteemi liikmetega omaks uued 14 ideed. Erinevad omaksvõtjate kategooriad jagunevad tavaliselt normaaljaotuskõvera järgi (vt joonis 2). Rogersi innovatsiooni omaksvõtjate kategooriate käsitlus võimaldab kirjeldada
neid raske taluda. Käituvad abitutena, et haiget ei saaks, tekitab süütunnet. 18. Sundustega tüüp Hirm muudatuste ees. Püüavad asju samamoodi jätkata. Kui uus asi vanaga kokku ei lange, siis püütakse asju teistmoodi tõlgendada. Nad on väga ettevaatlikud, tahavad ennast kindlustada meeleheitlikult. Tahavad hankida endale tükikese igavikku kollektsionäärid võivad tekkida. Viivitajad ja kõhklejad. Suruvad emotsioone alla. Seovad hirmu ja hiljem kordavad nt pesevad käsi. Nad kannavad soove üle tegevustele nt soovivad olla moraalselt puhtad ja sp puhastavad kogu aeg. Nad on täpsed ja kokkuhoidlikud. Ülemäärane korrektsus. Neil on oht südamehaigustesse haigestumiseks. Kõige raskem on õe või venna sündi taluda. Kahtlevad kõiges. Usus kalduvad äärmuslikku ortodoksi. Võimuga, täpsusega, kannatlikkusega seotud elukutsed
Pilet 18. Sundustega isik. Kardab kaduvust, ajalikkust, muudatusi. Tahab, et kõik jääks samamoodi, mistõttu hoitakse kinni arvamustest ja harjumustest, uusi kogemusi ei võeta omaks või seletatakse olemasoleva abil. Ei olda avatud, pidurdub isiksuse areng. Sundustega inimene ei saa teisiti, ta peab nii käituma nagu ta käitub. Nad tahavad, et teised oleks nii nagu nemad õigeks peavad. Arvavad, et võimu omades, eriti aja ja raha valdkonnas, ei saa muutusi toimuda. Nad on kõhklejad, viivitajad, otsustamisel lasevad õige hetke mööda, kuid jäävad endale kindlaks. Emotsioonidesse suhtuvad skeptiliselt, kuna need on ettearvamatud. Esialgu on sunduste (loendamine, teod) ülesanne hirmu siduda, ajapikku saavad neist iseseisvad nähtused. Sundustega mitte kaasa minnes vabaneb hirm. Kui välditakse muudatusi tuleb mõelda, millise otsuse tegemist välditakse. Suhetes püütakse ohjeldada spontaansust, ollakse asjalikud, vastutustundlikud, tahavad partneri üle võimu
ärevust tekitav. -) Nad on suhteliselt äärmuslikud ja vaenulikud teisitimõtlejate vastu. -) Nad tahaksid, et kõik oleks sellised nagu nemad arvavad, et on õige olla ja seega neile ei meeldi kui keegi nende võimu alt lahkub ja nad teevad palju ettekirjutusi ning õpetavad inimesi nii nagu nad arvavad, et oleks õige. Nad usuvad, et piisava võimu korral saab kõike süsteemselt valitseda ja uusi asju ei juhtu. -) Nad on kõhklejad, viivitajad ja kahtlejad ning jäävad tihtipeale pikalt kaaluma, mis on õige ja mis mitte. Kõhkusega suhtutakse ka emotsioonidesse ja emotsionaalsetesse inimestesse, sest nad leiavad, et viimased on ettearvamatuse põhjuseks. -) Korra hoidmisest võib saada pedantsus; raha kogumisest ihnus. -) Kui hirmust jagu ei saada, tekivad inimesel mingisugused sundluste sümptomid: sundteod, sundmõtted. Sundluste esialgne idee oli hirmu siduda ja ajapikku kujunevad
annaabi.ee 
