Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 krooni välja andmist? Mida arvate teie? 4. Kas ostja võib keelduda asja vastuvõtmisest, kui asi ei vasta kokkulepitud lepingu tingimustele? Palun põhjendage oma seisukohta? Vastused: 1. a) Leppetrahvi maksmist saab nõuda ainult siis, kui selles on lepinguga kokku lepitud. Erinevalt viivisest, mille maksmise kohustus tekib lisaks lepingule seadusest, peab leppetrahvi maksmise kohustus olema kokku lepitud lepinguliselt. b)Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (§ 159, lg 2), kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju
allikas ununeb. See põhjustabki arvamuses positiivse muutuse, nn. magaja-efekti. Võib esineda ka interaktsioon F1 ja F2 vahel [Fig10-4). Joonistel on näha, kuidas faktorid mõjutavad tarbija hinnangut (kas läheb ostma, st. kas hinnang on paranenud). Magaja-efekt avaldub F2 üldefektina. Kui analüüsida F1 ja F2 eraldi, siis võiksime teha järelduse, et m-efekt ja tunnuse esitamise varieerimine (F1) ei ole seoses, ning m-efekt tuleneb ainult viivisest (F2). Kuid analüüsides faktoreid nende tasemete vaheliste kombinatsioonidena (Fig.10-4), avaldub kummagi faktori mõju erinevalt esialgsetest üldefektidest: Kui F1 on tasemel 1, siis m-efekti pole, kui kui F1 on tasemel 2, siis on m-efekt palju rohkem mõjustatud F2-st. (vrdl. Fig. 10-3). Seega m-efekt ilmselt on sõltuv F1-st, kuigi ainuüksi Fig. 10-2 põhjal ei saaks seda väita. Seega kokkuvõttes: esineb interaktsioon viivise ja esituse vahel.
rahuldamisel. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral (VÕS § 113 lg 6). Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuid see ei takista siiski nõudmast viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamisel tuleb aga arvestada tõendamiskohustusega, mis lasub poolel, kes kahju hüvitamist nõuab. Viivise nõude võib esitada koos leppetrahvi maksmise nõudega, mis on erinevalt viivisest kõrvalkohustuseks ning võib seisneda mitte ainult raha maksmises, vaid ka teos, mida lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Oluliseks erinevuseks viivise ja leppetrahvi vahel on aga see, et viivise nõude võib kahjustatud pool esitada ka siis, kui lepingus viivise maksmise kohustust ette nähtud ei ole. Leppetrahvi maksmist võib nõuda aga ainult siis, kui see on lepingus kokku lepitud.
rahuldamisel. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral (VÕS § 113 lg 6). Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuid see ei takista siiski nõudmast viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamisel tuleb aga arvestada tõendamiskohustusega, mis lasub poolel, kes kahju hüvitamist nõuab. Viivise nõude võib esitada koos leppetrahvi maksmise nõudega, mis on erinevalt viivisest kõrvalkohustuseks ning võib seisneda mitte ainult raha maksmises, vaid ka teos, mida lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Oluliseks erinevuseks viivise ja leppetrahvi vahel on aga see, et viivise nõude võib kahjustatud pool esitada ka siis, kui lepingus viivise maksmise kohustust ette nähtud ei ole. Leppetrahvi maksmist võib nõuda aga ainult siis, kui see on lepingus kokku lepitud.
ostuhinnast, ostis kostjatelt. Omandit üle ei antud, kuulutati välja hageja I pankrot ja hageja I esitas lepinguliste kohustuste täitmisest loobumise avalduse ja nõudekirja tasutud raha tagastamiseks. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule.“ Seda aga vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel. Lisaks võib kohus leppetrahvi vähendada VÕS § 162 lg järg. Erinevalt viivisest ei näe seadus ette intressi vähendamist RKTKo 3-2-1-25-16, p 13 – viivisemäär tarbijalepingus Asjaolud: Abi Kapital Grupp OÜ (hageja) hagi Teet Risti (kostja) vastu õppeteenustasu ja viivise saamiseks. TTÜ sõlmis kostjaga õppekulude hüvitamise lepingu, mille järgi TTÜ kohustus osutama õppeteenust ja kostja selle eest maksma. Kostja ei tasunud makseid. TTÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale. Õiguslik probleem:
sõlmitud leping, mille täitmist tagatakse, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega eelpool toodust järeldub, et: 1. leppetrahv võib olla väljendatud nii rahas kui ka teos; 2. ta on ette nähtud ainult poolte kokkuleppel; 3. tema sissenõudmise aluseks on kohustuse täitmata jätmine, kohustuse mittenõuetekohane täitmine või kohustuse täitmisega viivitamine. Leppetrahvi maksmist saab nõuda ainult siis, kui selles on lepinguga kokku lepitud. Erinevalt viivisest, mille maksmise kohustus tekib lisaks lepingule ka seadusest, peab leppetrahvi maksmise kohustus olema kokku lepitud lepinguliselt. Leppetrahvi maksmise kohustus tekib ainult siis, kui kohustust rikkunud lepingupool vastutab rikkumise eest vastavalt VÕS § 103 lg 1. Kui kohustuse rikkumine on vabandatav, siis ei või erinevalt muudest õiguskaitsevahenditest leppetrahvi nõuda. Leppetrahvi maksmise eelduseks on teise poole teavitamine mõistliku aja jooksul
annaabi.ee 
