*Kontsaki aaria - algab khaaniga, kes pakub iga asju, taustaks viiul, nagu hobuse kapak (tairi-tairi), rahulik, ilus ja mõtlik khaan. *Igori aaria - algab rahuliku mehehäälega, mõtlikud sõnad, mõtleb vabadusest, kodust...ta-dii-da-dii-da-ti-da-too-taaa. Kammermuusika: keelpillikvartetid. On kirjutanud mitmeid kvartette. *Avamäng "Vürst Igorile" - tavaliselt läbivad kõik teemad - kogu ooperi tutvustus, sünge, aeglane, ühe pika noodiga hakkab; rahulik, viiulitega, läheb võitlevaks, timpanid, kiire, valju, võimas, vaikseks ja valjumaks; rahulikumaks ja vaiksemaks - vene laul, peateema, võimeneb, ähvardavad madalad noodid; Igori teema-andke vabadust, rahulik, õrn - Igori naise teema inglipillidega, uuesti viiulid. Kontsak peale võitlevat ja kiiret muusikat. *Kvartett nr 1, moderato kiirelt -I, II viiul, alt, tsello, vioola, ta-ta-ta- ta...-üks hääl, teine hääl kõrval. ([email protected])
Järgmisena laulis terve kontserdi publik laulu ,,Kuula ingli lauluhäält".Armas oli see, et terve kirik laulis kaasa.Selle loo ajal toimus ka konterdi põhi osa, milleks oli annetamine ,,Lauritsale".Iga inimene andis oma panuse, et ka Kuressaares oleks koht,kust saada abi ja toetust oma muredele. Peale südamlikku heategevust tulid lavale Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester. Laval oli palju erinevaid muusikariiste.Alustades flöödi ning viiulitega,ning lõpetdases trummide ning klaveriga.Esimene laul oli ,,Jõulufantaasia",mis tõi just selle jõulutunde minu südamesse. Pillid olid kooskõlas nind meloodia oli jõulumeeleolus. Lõpuks astus lavale Ühendkoor, kuhu kuulusid:Saaremaa meeskoor SÜM, EELK Kuressaare Laurentsiuse koguduse segakoor Sauer ja Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester. Lõpulooks oli "Üksteist peab hoidma". See oli ikka meeletult võimas, mul tülid külmavärinad ihule ning
7. Kirjelda barokkorkestrit! -17 saj ansamblid, sest pille sai kokku häälestada. -Orkestreid oli vaja vastuvõttudeks, ballideks, mängiti ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , suuremate kirikute juures. -Barokktrio oli aluseks orkestrikoosseisule -pille lisati vastavalt ruumi suurusele ja kõlataotlusele -meloodiahääli mängiti paljude viiulitega, oli vaja täitehääli -kujunses Itaalia orkester, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d), vundamendiks tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli. -selline orkestri tüüp levis Euroopas 18.saj 8. Loe läbi tekst lk.136 -137! -Kuningas Louis XIV absoluutne monarh Prantsusmaal (valitses 1638-1715). Selle järgi joondus kogu Euroopa. -17 saj nim suureks sajandiks -"Riik, see olen mina
“Trio” tähendab siin kolme partiid, mitte kolme pilli , sest vähem kui neljakesi sellist ansamblit mängida ei saa. → Kaks meloodiapilli on sellises trios võrdse tähendusega. Itaalias olid nendeks enamasti viiulid, teised levinumad olid oboe ja plokkflööt . Pille lisati vastavalt ruumi suurusele. Meloodiahääli võidi mängida paljude viiulitega ning dubleerida ka puhkpillidega. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. → Nii kujuneski hilisbarokile tüüpiline neljahäälne ITAALIA ORKESTER juhtivaks kaks võrdse tähendusega viuulirühma ,
taa-ta.*Kontsaki aaria - algab khaaniga, kes pakub iga asju, taustaks viiul, nagu hobuse kapak (tairi-tairi), rahulik, ilus ja mõtlik khaan. *Igori aaria - algab rahuliku mehehäälega, mõtlikud sõnad, mõtleb vabadusest, kodust...ta-dii-da-dii-da-ti-da-too-taaa.Kammermuusika: keelpillikvartetid. On kirjutanud mitmeid kvartette. *Avamäng "Vürst Igorile" - tavaliselt läbivad kõik teemad - kogu ooperi tutvustus, sünge, aeglane, ühe pika noodiga hakkab; rahulik, viiulitega, läheb võitlevaks, timpanid, kiire, valju, võimas, vaikseks ja valjumaks; rahulikumaks ja vaiksemaks - vene laul, peateema, võimeneb, ähvardavad madalad noodid; Igori teema- andke vabadust, rahulik, õrn - Igori naise teema inglipillidega, uuesti viiulid. Kontsak peale võitlevat ja kiiret muusikat. *Kvartett nr 1, moderato kiirelt -I, II viiul, alt, tsello, vioola, ta-ta- ta-ta...-üks hääl, teine hääl kõrval. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) 19. saj
Karl Appel (1927) Wols (1913-1951) 20.saj neodada Sotsioloogiline reaalsus, reaalsed materjalid, Yves Klein (1928-1962) (1960ndad) individualismist loobumine, sinine, katkiste Jean Tinguely (1925-1991) viiulitega kompositsioonid, kirjutusmasinad, Arman (1928) fotoaparaadid, liikrusmärgid, elektrilambid César (1921) Jasper Johns (1930) Robert Rauschenberg (1925) 20.saj popkunst Ümbruses olev nähtus, tarbimisühiskond, lihtsad Richard Hamilton (1922)
annaabi.ee 
