See käib eelkõige ta võime kohta komplekseks mõtlemiseks, ruumilisuse tajuks ja keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamiseks, kui ka akustiliste muljete töötlemise ja musikaalsuse kohta. Geneetika osatähtsus Inimese käelisus on geneetiliselt määratud. Käelisuse nähtav väljendus seevastu on suuremalt osalt harjutaise ja kasutamise küsimus. Potentsiaalne vasakukäeline võib küll õppida parema käega kirjutama või viiulipoognat juhtima. Hoolimata sellest jääb ta, kui see tal parema käega ka paremini või halvemini õnnestub, vasakukäeliseks. Tänapäeval lähtuvad neurofüsioloogid sellest, et kogu lateraalsuse struktuur on geneetiliselt määratud. Juba enne inimese sündi on paika pandud, millises ajupooles asub kõnetsentrum ja milline käsi saab kunagi olema osavam. Sealjuures on tõenöoline, et nii vasakukäeliste kui ka paremakäeliste kõnetsentrum on vasakus ajupooles omal kohal
Vasakukäeliseks nimetatakse inimest, kes saavutab vasaku käega tõhusamaid tulemusi kui paremaga ning eelistab vasakut kätt mitmesugustes tegevustes, mis nõuavad head koordinatsiooni, jõudu ja täpsust. (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015) Inimese käelisus on paljudel juhtudel geneetiliselt määratud. Käelisuse nähtav väljendus on seevastu suuremalt osalt harjutamise ja kasutamise küsimus. Potentsiaalne vasakukäeline võib õppida parema käega kirjutama või viiulipoognat juhtima, kuid hoolimata sellest jääb ta, kui see tal parema käega ka paremini või halvemini õnnestub, vasakukäeliseks. (Meyer, 1998, lk 21) Inimese peaaju koosneb järgmistest osadest: suuraju, vaheaju, keskaju, sild, piklikaju (Ööpik, 2015). Suuraju moodustab aju suurima osa ning selle poolkerad katavad enamuse teistest aju osadest (Peaasi, 2015). Suuraju vasaku ja parem poolkera vaheline informatsioonivahetus on intensiivne ning see toimub poolkerasid ühendavate juhteteede kaudu
Mida kaugemale keel tasakaalu asendist viiakse, seda suuremaks läheb elastsusjõud (Hooke' i seadus F = k x ). Kui elastsusjõud saab suuremaks seisuhõõrdest, rebib keel ennast poogna küljest lahti ja hakkab liikuma poognale vastassuunas (liugehõõre on väiksem ). Mingil hetkel saab aga elastsusjõud võrdseks liugehõõrdejõuga ja keel peatub. Hakkab mõjuma seisuhõõrdejõud ja kõik kordub. Keel hakkab edasi tagasi liikuma, võnkuma. · Miks tuleb viiulipoognat määrida kampolioga? Vihje. kampol nakkub hästi poogna jõhvidega ja suurendab hõõrdetegurit. · Miks heli sumbub? Vihje: entroopia kasvab (korrapära kaob). · Kontrabassil on palju pikemad ja jämedamad keeled kui viiulil. Miks? Vihje: mõelge, kuidas sõltub keele võnkesagedus keele mõõtmetest. · Miks tekib vali hääl, kui mikrofoni hopida kõlari lähedal ja kõlari poole? (Tekib positiivne tagasisisde; kõlarist tulnud vaikne heli läheb mikrofoni kaudu
(Õun, 1960). Noorele uurijale tundub, nagu toimuks see täna, sest tänases Jõgeva Kultuurikeskuses kohtutakse ikka kirjanikega. Meeldiv on tõdeda, et nii oli juba 1960. aastal. Järelikult Jõgeval hinnatakse kultuuri ja arendatakse elanikkonda. 99. Jõgeva Laste Muusikakoolis lõppes kolmanda õppeaasta esimene pool. Poolsada poissi ja tüdrukut andsid kinnistel kontsertidel aru, kui hästi või halvasti on nad õppinud hoidma viiulipoognat, liigutanud akordionilõõtsa või klaveriklahve (Tuvi: 1960). Jõgeva Laste Muusikakooli alustas 1957. aastal 51 õpilasega, keda asus juhendama 6 õpetajat. Kahekümne üheksa aasta jooksul kujunes õppeasutusest mitte ainult muusikakooli tegevuse suunaja, vaid ka vaimsuse kujundaja ja hingeharija nii koolis kui ka väljaspool seda. 4 Õppetööd alustati kõigepealt tolleaegse apteegimaja ülemisel korrusel. Ajapikku tuli juurde
annaabi.ee 
