Ehkki sisult erinevad, on kõik normatiivid kantud seaduse mõttest ja nõnda omavahel seotud. Esineb viitelisi õigusnorme, mis seovad neid eristuvaid elemente (näiteks Tubakaseaduse §12 (2) või §13 (4)). See, et suhted antud süsteemi sees, selle elementide vahel on arvukamad ning tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel, tagabki terviklikkuse. Antud seaduse erinevad õigusnormid on omavahel seotud nii üldiselt, seaduse mõtte kui ka viiteliste normide abil. Tegemist on eraldiseisva seadusega ning siduvad suhted selle seaduse enda sees on tihedad. Samas on ka blanketseid õigusnorme, mis viitavad näiteks pakendiseadusele ning alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadusele, kuid siiski on viiteid seaduse enda siseselt rohkem. See koostöös seaduse ainukordse mõttega tagabki terviklikkuse. Süsteemi hierarhilisuse idee seisneb selles, et süsteemi iga element on ühelt poolt süsteemi
Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest."12 Lähtudes nendest definitsioonidest on järgnevalt analüüsitud SHKS süsteemiteooria elementide mitteamorfsuse ja terviklikkuse põhjal. Mitteamorfsus peaks väljenduma õigusnormide sisemises ühtsuses ehk selle erinevad osad peaksid olema omavahel mitte ainult kooskõlas, vaid ka ühendatud. Õigusloomes realiseerub seotus läbi mittetäielike õigusnormide, eelkõige läbi viiteliste ja definitiivsete normide. Viitelised normid sisaldavad viidet samas õigusaktis sisalduvale normile, legaaldefinitsioonid definitiivsete normidena ühtlustavad ning täpsustavad õigusterminite kasutust. Järgides ühtset terminite süsteemi, sidudes viidete abil õigustloova akti erinevaid struktuuriosasid, tagatakse akti mitteamorfsus. Mitteamorfsusega võib siduda ka seadusteksti eesmärgipärasuse, sest
alusnormi). Obiter dictum (obiter dicta) tähendab kaasuse reaalse lahendustegevuse käigus esilekerkivaid juriidilisi juhtmõtteid (juriidilisi mõtisklusi) ja oletusi ning arvamusi selle kaasuse pinnalt, mis lõppkokkuvõttes viisidki tegeliku lahendini, kuid seejuures ilma ratio decidendi aluseta. Obiter dictum-normilaused võivad olla vormistatud näiteks kohtutoimikus eraldi või ääremärkustena või vahemärkustena või viiteliste märkustena. Stare decisis tähendab põhimõtet, mille kohaselt alama astme kohtud on oma lahendite konstrueerimisel seotud kõrgema astme (eriti kõrgeima) kohtu lahendite kui juhenditega, kõrgeima astme kohus aga oma varasemate lahendite kui juhenditega hilisemate suhtes. Seejuures ei ole siduv mitte lahend ise kui selline tervikuna, vaid üksnes selle lahendi aluseks olev ratio decidendi. P.3. Prejudikaatide siduvus: ratio decidendi < > ratio legis
Obiter dictum (obiter dicta) — kaasuse reaalse lahendustegevuse käigus esilekerkivaid juriidilisi juhtmõtteid (juriidilisi mõtisklusi) ja oletusi ning arvamusi selle kaasuse pinnalt, mis lõppkokkuvõttes viisidki tegeliku lahendini, kuid seejuures ilma ratio decidendi aluseta. Obiter dictum-normilaused võivad olla vormistatud näiteks kohtutoimikus eraldi või ääremärkustena või vahemärkustena või viiteliste märkustena. Stare decisis — põhimõte, mille kohaselt alama astme kohtud on oma lahendite konstrueerimisel seotud kõrgema astme (eriti kõrgeima) kohtu lahendite kui juhenditega, kõrgeima astme kohus aga oma varasemate lahendite kui juhenditega hilisemate suhtes. Seejuures ei ole siduv mitte lahend ise kui selline tervikuna, vaid üksnes selle lahendi aluseks olev ratio decidendi. Inkorporeerimine — õigusaktide (enamasti seaduste kui õigustloovate aktide) koondamine
annaabi.ee 
