koonilise otsaga keermestatud varras joonisel. Seda koonilist osa nimetataksegi faasiks). Keermesliidet (sise- ja väliskeeret ühendatult) kujutatakse joonisega x näidatud viisil. Väliskeermega detail joonestatakse välja täies ulatuses, sisekeeret aga ainult nii palju, kui väliskeermega detail seda vabaks jätab. Kaldeks (i) nimetatakse kaldpinna kõrguse ja aluse suhet. Märgi tipp näitab kalde suunda. Andmed kalde kohta kirjutatakse viitejoone laudile, mis tõmmatakse kaldpinna alusega paralleelselt. Koonilisuseks (K) nimetatakse koonuse põhja läbimõõdu ja kõrguse suhet. Tüvikoonuse korral avaldub see läbimõõtude vahe ja tüvikoonuse kõrguse suhtena. Faas on element (tavaliselt koonus või tasapind), mis tekib detaili teravate servade mahalõikamisel. D, d -- keerme välisläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel), D1, d1 - keerme siseläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel), I --
kontuurjoon – контурная линия väljatoodud element – выносной элемент mõõtarv – размерное число väljatoodud ristlõige – выносное сечение mõõtjoon – размерная линия viitejoon – линия выноски mõõtmestamine – нанесение размеров viitejoone laudi – полка линии-выноски normkiri – стандартный шрифт Sele 50. Mõõtjoone ots Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted siia Sele 51 Sele 51. Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted: a=10 min (mm) b=2 ... 4 (mm ); c=7 min (mm) Kui mõõtjoone noolte paigutamiseks pole piisavalt ruumi, võib nad asendada 45° kaldega kald- kriipsuga. Nurga mõõtmestamine
väljapoole, tähistatakse ka ringjoone tsentripunkt (nagu käsuga DIMCENTER). Diameetri
väärtuste pealekandmise häälestamiseks saab kasutada joonisel 36 pakutavaid vahendeid Fit
Options ja Text Placement.
Küllalt sarnane diameetri väärtuse tähistamisega on ringjoone raadiuse mõõtme peale-
kandmine. Tehakse seda käsuga DIMRADIUS. Läbimõõdumärgi asemel kirjutatakse
mõõtarvu ette nüüd täht R.
Joonise objektidele saab viitejooni luua käskudega LEADER ja QLEADER. Viitejoone
joonestamine on paljuski sarnane käsu LINE täitmisega, aga siin on ka rida muid võimalusi.
Viitejoone joonestamine käsuga LEADER (ikoonilatil ja menüüdes ta algselt puudub) algab
viitejoone alguse näitamisega (vastuseks viibale Specify leader start point:). Viibaga Specify
next point: küsitakse esimese lüli lõpp-punkti. Seejärel tuukse käsureale viip
Specify next point or [Annotation/Format/Undo]
täiendavaid mooduseid: – joon-mõõtmed; – mõõtepunktidega seonduvad mõõtmed; – nurga-mõõtmed; ÜLESANNE I Pinnatükk 130 – kaare pikkuse mõõtmine; – raadiuse mõõtmine; – läbimõõdu mõõtmine; – mõõtmestamine koordinaatidega; – murdjoontega mõõtjooned; – viitejoone joonestamine, klõps kolmurgal ▼ avab täiendavaid mooduseid; – tabeli joonestamine; – STYLE – teksti kirjapildi seadistamine; – DIMSTYLE – mõõtmestamismooduse valik; – MLEADERSTYLE – keerulisema viitejoone joonestamine; – TABLESTYLE – tabeli joonestamise moodus; . . . . .
annaabi.ee 
