21-aastased talupojad said passi, kui olid oma kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, periood, mil on lubatud omada passi oli 3 kuust kuni 3 aastani; Toimus laialdane väljarändamisliikumine Venemaale. 13. Talude päriseksostmine Põhja-Eestis saadi raha kartulist, Lõuna-Eestis linast; Talude päriseksostmine tõi mitmed muutused taluperemeeste ja maarahva ellu; Taluperemees ei käinud enam viiskudes, vaid saabastes ning ülikonnas, küünlavalguse ja peeru asemel oli nüüd petrooleumlamp; Piimakarjakasvatus viljakasvatuse asemel; Maarahvas käis juhutööl, nii mõisates, linnas kui ka vabrikus maatarahva töö. 14. Tööstus ja linnastumine (võrdlus 19. saj I ja II poolest) Tööstusharudest domineeris esimesel poolel tekstiilitööstus, kuid teisel poolel selle osatähtsus langes ja suurenes metalli- ja masinatööstuse ja toiduainetööstuse osatähtsus;
Talumaad võis müüa või rendile anda. 1850. aastatel alganud talude päriseksmüümine. 4) aitas kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Siiski kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Eesti külla jäi alles ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates. Kaasnesid muudatused talupoja elulaadis. 5) Taluperemehel ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. 6)Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel, vaid talutaret valgustas linnast toodud petrooleumilamp. Tööstus ja linnastumine 19. sajandil. 19. saj II pool. Eeldus: aurumasinate kasutuselevõtt. Vabrikutootmine sai algusest villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele. Rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Venemaal hinnatud. 1858
Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne. Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. Ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19
Suur osa toorainest osteti mõisadest, kus kasvatati peenvillalambaid. Eestis valmistatud kalev oli hea kvaliteediga ja hinnatud. Suurimaks tööstuseks Eestis kujunes Kreenholmi manufaktuur Narvas, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Ameerikast ja Egiptusest. Toodang (kedratud puuvill) saadeti Venemaale, kus see riideks kooti 16. 6.1 Majandus XX.sajandil Koos talupoegade jõukuse kasvuga sai hoogu kogu majanduse edenemine. Taluperemees ei tahtnud käia enam pastlais ja viiskudes, vaid kandis saapaid. Peeruvalgust asendas linnast ostetud petrooleumlamp. Järk-järgult hakkas vabriku kaup välja tõrjuma ka kodusel teel valminud rahvariidekangast. 15 http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/linnakuj.html 02.11.2011 16 Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn. Eesti ajalugu. Lk 156 12
ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne. Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. Ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19
annaabi.ee 
