Kindla ja mitte kindla kõlaga löökpillid Löökpillid jagunevad ehituse järgi kahte rühma - idiofonid ja membrafonid. Idifonid on niisugused löökpillid, mille valmismaterjal on ise helitekitajaks, aga membrafonidel tekitab mingi pingule tõmmatud kile heli. Need mõlemad jagunevad kahte rühma : häälestatavad ja mittehäälestuvad. Häälestuvad pillid tekitavad ühe või mitu kindla kõrgusega heli, nendega saab ka mingit viisijuppi mängida. Mittehäälestuvad löökpillid ei anna kindla kõrgusega heli, vaid tekitavad nt tilinat, kilinat-kolinat, mütse, sahinaid ning klõbinaid. Mõned mittehäälestuvad : Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalist kile. Nahka pingutatakse kruvidega, vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat ja mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm
pöidlalöögiga keelte pihta löömine) improvisatsioonipala, kus muusikud lihtsalt mängisid seda, mis neile esimesena pähe kargas. See oli teistest märksa hoogsam pala. Bona oskas väga hästi publikuga suhelda,see oli üks osa showst ilma milleta oleks jäänud kontsert pisut tuimaks.Nimelt ta rääkis eesti keeles, tegi mõningaid nalju , naeratas rõõmsalt koguaeg ning isegi vihjas avameelselt enda kanepi suitsetamise harjumusele. Ta isegi suutis publiku üht viisijuppi laulma panna ning seda lausa nii teha, et naised ja mehed laulavad eraldi . See ei kestnud korraks vaid päris mitu minutit. Mehed nii tugevat häält ei suutnud teha ning niimoodi kõlaski keskeas naiste lauluhääl valjult üle Nokia Kontserdimaja. Kontserdi ülesehitus oli suurepärane ja võin eeldada ,et publiku seas ei olnud ühtegi inimest kes ei oleks kontserdisse süvenenud. Üldjoontes jäin rahule, ja soovitaksin jazz kaare korraldajatel
Seal oli 2 meest naisbaleriini kleitides (!) ning ka üks veidi paksem baleriin ning üks ratastoolis olev vana baleriin. See oli minu arust väga huvitav ning muutis etenduse veel põnevamaks ning naljakamaks. Opereti eesmärgiks on publikut lõbustada, operett on ajaviitezanr ja just sellepärast sobibki "Nahkhiir" kõigile, kes meie rutiinsele elule natukenegi vaheldust otsivad ja naerda soovivad. Kuna mina ja mu kaaslased Estoniast kergema südamega viimast viisijuppi ümisedes lahkusime, võib öelda et "Nahkhiir" täitis oma eesmärgi. Soovitan seda operetti kõigile!
Nad said endale Kreetega lõpuks ometi pitsasid, burgereid , suuri jäätiseid ja puuvilju lubada ja ega nad ennast tagasi ei hoidnud- tavaline õhtusöök oli kaks suurt pitsat, 2l coca-cola, kilo banaane, liitrine jäätis. Nii kestis see aasta või natuke rohkem, siis kui ema haigus hoogu võttis kadusid kapi pealt sajalised ja toidukorrad muutusid kaootilisemaks aga kõhusõbralikumaks. J kuuleb jõusaalis ühe seal treeniva mehe kõrvaklappides kangesti tuttavat viisijuppi ja jookseb särgiväel mehele järele ja palub seda kuulata- mees lubab tal enda autosse istuda ja annab kuulata ... need on J kirjutatud sõnad! +16 Riina helistab ja teatab,et Jansa ema on neile töökohad ja tal läheb hästi- et J on talle küll väga kallis, aga ta ei tule enam Eestisse tagasi. Tänaval näeb J jälle eemalt Zaiidi ja varjub juba ettenägelikult bussipeatuse taha, kuid kuuleb pealt Zaiidi ja tema kaaslase
Mari arvas ka et kõik on Jussi pärast nii nagu on. Mehe haual käis ta iga kord kaks korda, algul surnuaiale minnes ja hiljem sealt tulles. Andres rääkis talle et ta tappis oma naise suure tööga ega halastanud tema kui nõrgema peale- ise seda teadmata mis toimub. Lõpuks nägi ta naist kui vana hobusekronu, ainuke vahe oli see et ta ei teadnud kuidas naisele elu sisse puhuda, sest too oli ju inimene. Marit tahtis ta endale naiseks just sellepärast et too oli talus ainuke kes naeris ja viisijuppi ümises aga nüüd on naine aga vait ja väga nukker. Andres oli pahane Mari peale sest tol oli Juss ikka südames- naine mõtles talle koguaeg ükskõik mida tehes. Lapsed said ka aru et isa ja ema vahel on midagi halba juhtunud. Nii elasidki need kaks nagu täiesti võõrast elu- eraldi ega arvestanud üksteisega. Vargamäele tõi aga rõõmu uus sulane, noor tüdruk ja lapsekari. Sauna- Jaagup ei tahtnud mingi hinna eest minna kroonu-
Mari arvas ka et kõik on Jussi pärast nii nagu on. Mehe haual käis ta iga kord kaks korda, algul surnuaiale minnes ja hiljem sealt tulles. Andres rääkis talle et ta tappis oma naise suure tööga ega halastanud tema kui nõrgema peale- ise seda teadmata mis toimub. Lõpuks nägi ta naist kui vana hobusekronu, ainuke vahe oli see et ta ei teadnud kuidas naisele elu sisse puhuda, sest too oli ju inimene. Marit tahtis ta endale naiseks just sellepärast et too oli talus ainuke kes naeris ja viisijuppi ümises aga nüüd on naine aga vait ja väga nukker. Andres oli pahane Mari peale sest tol oli Juss ikka südames- naine mõtles talle koguaeg ükskõik mida tehes. Lapsed said ka aru et isa ja ema vahel on midagi halba juhtunud. Nii elasidki need kaks nagu täiesti võõrast elu- eraldi ega arvestanud üksteisega. Vargamäele tõi aga rõõmu uus sulane, noor tüdruk ja lapsekari. Sauna- Jaagup ei tahtnud mingi hinna eest minna kroonu- oli valmis ennast näljutama, mida ta ka tegi ja ka
annaabi.ee 
