tööpakkumised. · Esialgne kontakt 1. Helistamine telefonile vastatakse mitte hiljem kui neljandal kutsumistoonil; telefonile on peale pandud automaatvastaja ja kliendile helistatakse tagasi esimesel võimalusel, kindlasti samal päeval. 2. Kirjutamine vastatakse esimesel võimalusel (samal päeval, kui võimalik); kirjad kirjutatakse ametlikus vormis; kirjad sisaldavad viisakusvorme. 3. Telefonile vastamine kõnele vastatakse meeldiva ja rahuliku hääletooniga, viisakalt, tutvustatakse ennast; kui ei osata klienti aidatata/küsimusele vastata, siis antakse info edasi või uuritakse järele ja helistatakse kliendile tagasi esimesel võimalusel. · Ettevõtte kättesaadavus 1. Transport maja kõrval asub tasuline parkla; maja ees on bussipeatus. 2
lähevad välja (ellas) saldrán tendrán vendrán lähete välja (ustedes) teil on tulete 68 KUULA & KORDA Käskiv kõneviis Käskiva kõneviisi jaatav vorm ja eitav vorm moodustatakse hispaania keeles erinevalt, samuti moodustatakse erinevalt ainsuse, mitmuse ja viisakusvorme. Käskiva kõneviisi moodustamine sõltub jällegi tegusõna lõpust. hablar (tú) habla räägi no hables ära räägi (usted) hable rääkige no hable ärge rääkige (ainsuse (ainsuse viisakusvorm) viisakusvorm) (vosotros) rääkige ärge rääkige
vosotros / vosotras - teie esos, esas os laváis ellos / ellas - nemad aquellos, aquellas se lavan ustedes (Vds.) - Teie NB! Vormi "vosotros"- "teie" Ladina- Ameerika maades ei kasutata. Asesõnad "tú" ja "vosotros" leiavad tänapäeval Hispaanias üha enam kasutust nooremate inimeste poolt igapäevaelus. Vanemad inimesed eelistavad viisakusvorme "Teie". Ladina- Ameerika maades on eelistatud kasutuvormideks "usted" (Ud.) ja "ustedes" (Uds.). Adjetivos irregulares Positivo Comparativo Superlativo bueno mejor óptimo malo peor pésimo
üksteisest kahekordse tekstis kasutatud reavahega. 8.3. Tekst joondatakse läbivalt vasaku või vasaku ja parema veerise järgi. 8.4. Pikemate dokumentide tekst liigendatakse. 8.5. Liigendused võib pealkirjastada ja tähistada araabia numbritega, mis eraldatakse üksteisest punktiga. Näide: 1 1.1 1.2 1.2.1 1.2.2 1.2.2.1 9. Tervitusvormel 9.1. Tervitusvormel vormistatakse ainult kirjaplangile ja kasutatakse erinevaid viisakusvorme vastavalt teksti sisule, kirjavahemärke ei kasutata. Näide: Lugupidamisega Parimate soovidega Ette tänades Edu soovides Austusega 10. Allkiri 10.1. Allkiri on dokumendile alla kirjutanud isiku allkiri. 10.2. Allkirja rekvisiit koosneb isiku allkirja desifreeringust ja allakirjutatud isiku ametinimetusest, kusjuures allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt 3 rida. Dokumente võivad allkirjastada selleks vastavaid volitusi omavad isikud.
liimi (protos esimene, kolla liim) Bütsantsi riigis mõisteti selle all esimest lehte, mis liimiti dokumendirullide ülaserva ning millele märgiti dokumendi sisu ja autor. Hiljem hakati sama moodust kasutama notariaalset tõestust vajavate dokumentide juures, et kinnitada nende ehtsust ja eristada originaaldokumente võltsingutest. Veel hiljem hakati protokolli all mõistma nõudeid, kuidas vormistada kirju (valida viisakusvorme kirjade alustamisel ja lõpetamisel) ning kuidas korraldada tseremooniaid. DIPLOMAATILINE PROTOKOLL on riikidevahelises suhtlemises väljakujunenud normide ja reeglite kogum. Diplomaatiline protokoll käsitleb riikidevahelist kirjavahetust, diplomaatiliste esindajate vahetamise korda, nende ameti- ja auastmeid, riiklikke tseremooniaid, ametlikke kohtumisi ja vastuvõtte. Diplomaatilise protokolli alusdokumendid on: - Viini konventsioon ,,Diplomaatilistest suhetest" (1961)
Püüavad saavutada tarbija tähelepanu ja meelespidamist: vaata, näe, pea meeles, ära unusta. Samas on palju tundeverbidest moodustatud imperatiive, mida muudes tekstides ei saa üldse imperatiiviga seostada: võida või naudi – mõlemad lihtsalt juhtuvad, selleks ei saa päriselus käsku anda. Reklaamikeeles pole viisakust. Pealetükkivat otseütlemist ei püütagi vältida. Viisakusvormeleid, nagu palun, pole. Ei kasutata ka teisi sooviavaldamise käskimise viisakusvorme: kas sa võiksid … ? ole kena ja … . Meie kultuuris pole tavaks kasutada viisakuvormeleid, kui käsk on kuulaja huvides. Viisakas on vaja olla, kui puudutab ennast. Reklaamijad püüavad näidata käske nii, nagu käsutäitmine oleks meie huvides. Enamik käske on mõttekad, kui nad on kirjutaja huvides, siiski püüavad nad esitad meile sellistes huvides, millest oleks kasu lugejatele/kuulajatele. Oluline on ka reklaamija enesekindlus, mida püütakse tugevdada süntaktiliste võtetega.