Kiusajast ohvrini on lühike samm Katrin Karu IIKU Koolikiusamine on hetkel ülemaailma väga aktuaalne teema, ning on loodud palju ühinguid, et seda ennetada ning takistada. Iga inimene on vast kokku puutunud koolivägivallaga, kas siis vaimse või lausa füüsilise kiusamisega, olles ise kas kiusaja, kiusaja ohver või pealtvaataja rollis. Kõige rohkem tekitab mulle muret koolikiusamine põhikoolis, sest astudes põhikooli saame aluse oma teadmiste pagasile, mille omandame kogu oma elu jooksul ning õpime, mis on õige ning mis on väär. Jah, ka lasteaias hakkame ehitama alustalasid oma käitumisele, õpime teistega suhtlemist ning muid komeid kuid põhikoolis olev laps peaks veidi rohkem teadvustama endale seda, kuidas käituda teiste inimsetega tolerantselt. Kui vaid saaks juba esimesse klassi astudes rõhutama eetikat, usun et see muudaks palju. Kuid ometigi tehakse üsna palju selle heaks, et laps...
Kas viisakus on vanamoodne? Viisakust õpetatakse meile juba väiksest peale. Viisakus peaks olema elementaarne osa igapäevaelust ning kõik peaksid teatud viisakusnorme järgima, kuid see ei ole alati nii. Kas viisakus on vanamoodne? Mis on üleüldse viiskakus? See on ühsikondlike käitumisnormide kogub. Viisakusreeglid on kirjutamata seadused, mida tuleks järgida, sest nii on kombeks. Meile õpetatakse neid kodus, lasteaias, koolis. Viisakas on teretada, austada vanemaid inimesi, hoida puhtust, käituda vastavalt olukorrale jms. Neid asju, mida on viisakas teha, on palju.
Küllaldaselt leidus ka deviantset hälbevormi, eeskätt just selle tõttu, et Driss ei osanud kindlates situatsioonides normidele vastavalt käituda. Näiteks hakkas ta 13 ooperit vaadates kõva häälega naerma ning häiris enda lähedal olevaid inimesi. Peale selle trügis ta ka järjekordades vahele, tõstis kelnerit kutsudes oma häält üle terve restorani, rääkis toidukorra ajal ebasündsatest asjadest ja rikkus muid viisakusnorme, mida inimestelt eeldatakse ja oodatakse. See kõik oli tingitud tema kasvatusest või selle puudumisest ning võib eeldada, et noormees pidi suurema osa ajast ise ennast kasvatama ja talle ei õpetatud kunagi vajalikke viisakusnorme. Lisaks võib deviantsuse puhul välja tuua ka homoseksuaalsuse. Filmis võib sotsiaalse kontrolli agentideks pidada eelkõige Philippe'i alluvaid aga ka neid inimesi, kes Drissi käitumisest avalikus kohas häiritud olid. Formaalse
teha. Esialgne põhjus pole sageli see peamine, algne. Konflikti kulu prognoosimisel on oluline ära tunda paisuvat konflikti, kuna see nõuab kiiremat tegelemist. Suhtlemise eesmärgiks peavad paljud inimesed info saamist ja andmist. Enamikus konkreetsetes olukordades, näiteks tutvuse loomisel, teabe vahetamisel, arusaamatuse klaarimisel, korralduse andmisel arvestatakse antud tüüpolukorras sobivaid üldisi orientiire, viisakusnorme, rollijaotusi jm mängureegleid, kuid püü- takse samas arvesse võtta ka seda, mida antud hetke olukord ja tingimused võimaldavad või välistavad. Paljudel puhkudel tühistab situatsioon hulga seda laadi olukordades tavapäraseid toimimise põ- himõtteid ja sunnib käituma valitseva meeleolu jt olukorra iseärasus- tega kooskõlas. Seda näiliselt üsna selget põhimõtet on paljudel juhtudel väga raske järgida. Väljenduses püütakse olla võimalikult ökonoomne
kuidas see toimib (Marcel Mauss "The Gift: the form and reason for exchange in archaic societies" London, 1990) vrd sünnipäevakingid, jõulukingid. Teadvustamata, kuid ranged reeglid. Kultuur ei saaks toimida, kui (kõik) reeglid oleks teadvustatud. Samas teadvuse tasandil teised seletused, mida kaldutakse esitama teoreetilistena. Sama nt. viisakusteooriate puhul: viisakushinnangute (tekke)mehhanismide asemel kaldub teooria kirjeldama teadvustatud (sageli etiketiõpikutes fikseeritud) viisakusnorme. Kultuur: mitte lõpp-produkt, vaid protsess, pidevaid vaidlusi tekitav väli Foucault: kultuurivorme ei saa võtta kui sabloone või väliskujusid, mis meelelistele andmetele teatavad vormi annavad (vrd Kant), vaid nad kujutavad enesest formatsioonireegleid ühendavad eneses eri tasandite kollektiivsed ideed vastavate ühiskondlike praktikatega. Seejuures ei ole praktika ideedele allutatud, vaid ideed on praktika (sh teoreetilise) toimemehhanismid. Diskursused: praktikad, mis moodustavad