vaadeldav element joonise vabale pinnale suurendatud mõõtsuhtes välja tuua. Väljatoodud element võib erineda põhikujutisest sisu poolest (nt võib põhikujutis olla vaates, väljatoodud element aga lõikes). "Keelatud" lõiked On hulk detaile, mida ei kujutata lõigatuina (s.t. neid ei viirutata), kui lõikepind läbib nende pikitelge, nt lausvõllid ja -spindlid, tihvtid, poldid, kruvid, needid, liistud jm. Viirutamata jäetakse ka jäikusribid, kodarad ja hammasratta hambad, kui lõikav pind läbib neid pikuti. Katkestused - Ühtlase või ühtlaselt muutuva ristlõikega eseme (võll, varras, valtsprofiil, keps jne.) kujutamisel jäetakse osa ühtlasest või ühtlaselt muutuvast elemendist välja. Allesjäänud osad piiratakse katkestusjoonega (pideva vabakäejoonega või murretega peenjoonega) ja tuuakse üksteisele lähemale. Mõõtarvud näitavad eseme tegelikku pikkust, kusjuures mõõtjooned
dist betoneerimise ajal). Armatuuri pinge ja nakkepinge jaotust armatuuri väljatõmbamisel be- toonist näitab joonis 3.3. Nakketingimusi iseloomustab joonis 3.4. Joonis 3.2 Joonis 3.3 Betoneerimise suund a) ja b) “head” nakketingimused c) ja d) viirutamata tsoon – kõikidel varrastel “head” nakketingimused, viirutatud tsoon – “halvad” nakketingimused Joonis 3.4 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 20 Nakketugevuseks loetakse suurimat nakkepinget, mille puhul armatuuri ja betooni vahel ei toimu veel olulist nihkumist
Viirutamine nõuab korrektset joonist! Nimelt, kui viirutatav ala ei osutu kinniseks, siis võib viirutamine üldse ebaõnnestuda või "jooksevad" viirutusjooned praost välja (pragu ei pruugi silmaga nähtav ollagi!). Samuti võidakse saada vigane viirutus siis, kui viirutatava ala rajajoontel on üleliigsed vabad jooneotsad ("vuntsid"). Mõnikord osutub vajalikuks kirjutada viirutatavale alale teksti. Tekstiga kaetud ala tuleb loomulikult jätta viirutamata. See on saavutatav lihtsa võttega: tekst tuleb juba enne viiruta- mist peale kanda ja lülitada viirutatavate alade rajajoonte hulka (valikus Select Objects). 6. Modifitseerimiskäsud 28 Modifitseerimise käigus muudetakse olemasolevaid jooniseobjekte. Terve rida modifitsee- rimiskäske loob siiski ka uusi objekte teatud koopiate loomise teel (objektide massiivid, peegeldused, paralleellükked jt.)
Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja nakketingimustest (armatuuri asen- dist betoneerimise ajal). Armatuuri pinge ja nakkepinge jaotust armatuuri väljatõmbamisel be- toonist näitab joonis 3.3. Nakketingimusi iseloomustab joonis 3.4. Joonis 3.2 Joonis 3.3 Betoneerimise suund a) ja b) "head" nakketingimused c) ja d) viirutamata tsoon kõikidel varrastel "head" nakketingimused, viirutatud tsoon "halvad" nakketingimused Joonis 3.4 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 20 Nakketugevuseks loetakse suurimat nakkepinget, mille puhul armatuuri ja betooni vahel ei
annaabi.ee 
