RUUTVÕRRATUS LAHENDAMINE a) Viia kõik liikmed vasakule poole võrdusmärki, korrastada võrratus b) Leida nullkohad c) Joonistada parabool (ka siis kui nullkohti ei ole!!!) Kui x2 ees on ’pluss’, siis avaneb parabool üles Kui x2 ees on ’miinus’, siis avaneb parabool allapoole d) Viirutada Kui võrratuses on >0, siis viirutada sealt, kus parabool on ülalpool x-telge Kui võrratuses on <0, siis viirutada sealt, kus parabool on allpool x-telge e) Kirjutada võrratuse lahend (see, mida viirutasid, see ongi lahend)
BA ={ f g h} BA={ f g h} 2.Leida hulgad A ja B, kui järgnevad tehted nendega annavad järgnevad tulemused: Vastus: AB ={1, 5, 7, 8} BA ={2, 10} AB={3, 6, 9} Vastus: A={1, 3, 5, 6, 7, 8, 9} B={2, 3, 6, 9, 10} 3.Mida võib ütelda hulkade A ja B kohta järgneval viiel juhul ( ehk millistel erijuhtudel need võrdused kehtivad?): AB=A AB=A AB =A AB=BA AB = BA Vastus: Need viis võrdused kehtivad ainult juhul, kui A= ja B= 4.Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond/hulk (AB)C Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond/hulk ABC Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond/hulk C(AB) 5.Viirutada 3 hulga Venni diagraamidel hulk, mida esutavad distributiivsusseadused: A(BC)=(AB)(AC) A(BC)=(AB)(AC) 6.Esitada AB tehete ja abil: Vastus: AB=(AB)B 7.Lihtsustada hulgaavaldis: (AB) (AB) (AC) A = (AB) (AB)(BA) (AC) A = (AB)(BA) (AC) A=
2. RUUTVÕRRATUS 3(5 x 11) x(5 x 11) a) Viia kõik liikmed vasakule poole 5𝑥 2 − 4𝑥 − 33 > 0 võrdusmärki, korrastada võrratus Nullkohad: 𝑥1 = 3; 𝑥2 = −2,2 b) Leida nullkohad c) Joonistada parabool V: x ; 2,2 3 ; d) Viirutada -2,2 3 x e) Kirjutada võrratuse lahend 3. KÕRGEMA ASTME VÕRRATUS (𝑥 2 − 𝑥)(2 + 𝑥)(1 − 𝑥) > 0 Lahenduskäik sama, mis ruutvõrratusel 𝑥(𝑥 − 1)(2 + 𝑥)(1 − 𝑥) > 0 Nullkohad: 0; 1; 1; -2
-:-:--:- I 1 --T- l I _t--_ _t_ 10. Valida ja tdhistada teraslehtede liitele (m66tkava 1:2) keevised: a - tehasekeevis6mblused; b - kooste6mblused. L6ikepinnad viirutada. 2 L53x6 -I 2 - 8x270x210 2L63x6 3 - I lit- tlt 11. Joonestada keevitatud metalls6lme pealt- ja kiilgvaade ( m66tkava 1:5 ). Tdhistada keevis6mblused: vertikaalsetele nurkterastele pidevad nurk6mblused tehasekeevisena, horisontaalsetele nurkterastele katkendlikud vastakkeevised kooste6mblusena. ,rrl/l
-:-:--:- I 1 --T- l I _t--_ _t_ 10. Valida ja tdhistada teraslehtede liitele (m66tkava 1:2) keevised: a - tehasekeevis6mblused; b - kooste6mblused. L6ikepinnad viirutada. 2 L53x6 -I 2 - 8x270x210 2L63x6 3 - I lit- tlt 11. Joonestada keevitatud metalls6lme pealt- ja kiilgvaade ( m66tkava 1:5 ). Tdhistada keevis6mblused: vertikaalsetele nurkterastele pidevad nurk6mblused tehasekeevisena, horisontaalsetele nurkterastele katkendlikud vastakkeevised kooste6mblusena. ,rrl/l
plokki ei moodusta. Käsklust HATCH saab valida: 1) Draw ribalt ikooni abil 2) Kirjutades käsuribale HATCH Kui valida käsklus HATCH : - Ilmub ekraanile viirutusmustri seadistamise aken Hatch and Gradient, mille abil seadistatakse viirtutsmustri omadused ja siis klõpsatakse nupul [Add: Select objects] või [Add: Pick Points]. - Add: Select objects valida objektid, mida soovitakse viirutada 23 - Add: Pick Points valida selle ala sees punkt, mida tahetakse viirutada. Valiku lõpus vajtuada , mis toob ekraanile uuesti seadistamise akna. - Pattern viirutuse stiil (ANSI31 on tavaline viirutus) - Angle viirutuse nurk (0 = 45 kraadi all viirutus) - Scale viirutuse tihedus (mida väiksem väärtus, seda tihedam on viirutus) - Preview viirutuse eelvaade - B (Remove Boundaries) esialgsest viirutuseks
Lisaks sellele saab regioone tekitada tasapinnalisi tahkusid omavate kehade (Solid, näiteks BOX, WEDGE, CYLINDER ja CONE) "lõhestamise" tulemusena (silindri ja koonuse külg- pindadest tekivad siin kõverpinnalised objektid Body, mida otseselt luua ei saagi). Teatud mõttes on regioonid sarnased kehadega: ühes tasapinnas asuvaid regioone saab töödelda operatsioonidega UNION, SUBTRACT ja INTERSECT. Käsk LIST teatab valitud regiooni pindala ja ümbermõõdu. Regioonide sisemust saab viirutada. 3. Kehade joonestamine Kehade joonestamiseks on kasulik aktiveerida ikoonilatt Solids. Kehasid saab luua ka rippmenüü Draw valikuga Solids avanevalt alammenüült. Erinevalt pindadest on ruumilised kehad massiivsed objektid (nö. seest täis), seetõttu on nendel olemas ruumala, mass, inertsimomendid jms. Neid omadusi saab küsida käsuga MASSPROP (vt. teisi päringukäske juhendi esimesest osast lk. 40). Kehade puhul on
kasutada lühiväljakutset „C” ja ↵); – REVCLOUD – pilvejoon; – RECTANGLE – ristkülik; – SPLINE – kõverjoon; – ELLIPSE – ellips; – ARC of ELLIPSE – elliptiline kaar; – INSERT BLOCK – ploki sisestamine; – MAKE BLOCK – ploki kujundamine; – POINT – punkt; – MULTILINE TEXT – paljurealine tekst (hulktekst, käsk MTEXT); – ADD SELECTED – lisada valituid; – HATCH – viirutada; – GRADIENT – sujuv värvus(t)e üleminek; – REGION – piirkond, ala; ÜLESANNE I Pinnatükk 169 – TABLE – tabeli kujundus. . . . . . . . . . . . . . . . . Ikoonijada Modify (õigem oleks: Modify-I) – Muutmised-I – ERASE – kustutamine; – COPY – kopeerimine; – MIRROR – peegeldamine;
annaabi.ee 
