VIIRUSED on väga väiksesed (0.01-0.3µm), enamik on KERAJA, SILINDERJA või HULKTAHUKA kujulised. Nendes saab eristada ainult ühte tüüpi nukleiinhapet (DNA või RNA). Iga viiruse genoomi ümbritseb KAPSIID. LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub rakule, sisestab sinna faagi DNA, milles sisaldub vajalik info valkude sünteesimiseks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV.
RNA-viiruste ehituses võib olla 1 või mitu RNA molekuli. 7. Kuidas toimub viiruse lüütiline tsükkel? Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteeriks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viiruseosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Viiruseosakese vabaminemisega kaasneb bakteri hukkumine. 8. Milles seisneb viiruse lüsogeene tsükkel? Selle käigus eiavaldu koheselt peremeesraku kromosoomidega seostunud viiruse genoom.
Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse. Nakatumise käigus surutakse viiruse DNA ohvrisse läbi „kaela“ ja „saba“. Kasutatakse bakteriaalsete haiguste raviks. Kasutatakse ka geenitehnoloogias, kui tahetakse bakterisse viia kindlat infot sisaldav DNA. Viiruse elutsüklid: Lüütiline elutsükkel: 1)Bakteriofaag kinnitub rakule (nakatumine) 2)Nukleiinhappe sisenemine rakku 3)Nukleiinhappe replitseerumine 4)Moodustatakse uued viirus- osakesed 5)Viiruseosakesed väljuvad rakust ja rakk hukkub. Lüsogeenne elutsükkel: 1) Bakteriofaag kinnitub rakule (nakatumine) 2)Nukleiinhappe sisenemine rakku 3)nukleiinhape seostub kromosoomiga 4) nukleiinhape jääb inaktiivseks 5)lõpuks järgneb lüütiline tsukkel,milles rakk hukkub. Viirushaigus on viiruse poolt tekitatud haigus. Jaotus: inimese-,taime-,looma-,seene-,bakteri-,putukaviirus. Viirushaiguse tagajärjel võib peremeesrakk hävida, hakata tootma kehavõõraid aineid,mida ei suudeta
- Viiruse genoomiks on miinusahelaga RNA molekulid (7-8 RNA molekuli). - Gripiviiruste liigitamine käib viiruse pinna peal olevate erinevate valkude (glükovalkude) põhjal. - Erinevatel gripiviirustel on erinev virulentsus ehk võime peremeest kahjustada. - Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD JA VAJAVAD KOGU AEG UUSI VAKTSIINE! Papilloomiviirus - Evolutsioon: aeglane, areng koos peremeesorganismiga. - Genoom: Tsirkulaarne dsDNA (keskmiselt 8000bp) - Ümbris: puudub
10. Viiruse paljunemine rakus I Lüütiline tsükkel: kaasneb peremeesraku häving 1) viirus kinnitub rakule 2) viiruse valgud lagundavad rakukesta ja membraani 3) bakterirakku sisestatakse faagi DNA või RNA 4) sünteeritakse viiruse RNA või DNA alusel regulaatorvalke, pidurdavad raku aine vahetust 5) genoomi korduv replikatsioon (tehakse viiruse DNAd või RNAd) 6) kapsiidivalkude süntees 7) moodustuvad uued viiruseosakesed 8) rakk hukub, viirusosakesed vabanevad,tungib viirus rakust välja. II Lüsogeene tsükkel: viiruse genoom eo avaldu kohe 1) raku nakatumiseks peab viirus esmalt kinnituma raku külge 2) valgud lagundavad membraani 3) rakku sisestatakse viiruse RNA või DNA 4) viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisse 5) peremeesraku jagunemine 6) viiruse geenid koonduvad järgneva põlvkonna tütarrakkudesse 11
(lk 18-19). Viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku tootma massiliselt uusi viirusosakesi. Viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja püsib seal mitteaktiivsena, seni kuni organism nõrgeneb. Siis muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks. Viiruse pärilikkusaine lülitub pärast mõningaid muutusi peremeesraku kromosoomi ja nakatud rakus hakkab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. 3. Miks on väga raske ravida niisuguseid viirushaigusi, kui viiruseosakesed paljunevad pidevalt kuid suhteliselt aeglaselt? Sest siis ei suuda organismi kaitsesüsteemid nakatunud rakke lõplikult hävitada. 4. Kuidas võib inimene saada viirushaiguse (millised võivad olla nakatumisviisid)? Viirushaigusi võib saada näiteks raseduse ajal haigelt emalt lootele, olles otseses kontaktis haigega, toidu ja joogiveega ning vere ja kehavedelikega. 5. Mis on antikehad? Viiruse vastased erilised valgud. 6. Mis on vaktsiin
Teiseks võimaluseks on mRNA molekulide lagundamise kiirus (ribonukleoaaside abil). Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Uute viirusosakeste tekkimine on alati seotud peremeesrakkudega. Bakteriofaagiks nimetatakse viirust, mille peremeesrakuks on bakter. Väljaspool peremeesrakke puuduvad viirustel elu tunnused, kuid nad sisaldavad DNA või RNA molekulides pärilikku infot. Viiruseosakesed on kas keraja, hulktahuka või silindrilise kujuga (bakteriofaag jaguneb päiseks, kaeluseks, sabandiks ja kinnitusfibrillideks). Jagunevad DNA- (vaid üks DNA molekul) ja RNA-viirusteks (üks või mitu RNA molekuli). Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid, mis annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris, mis on enamasti moodustunud peremeesraku membraanist
Ühe tähenduslikkus tähendab et üks goodon määrab 1 amino happe Mittekattuvus- üks nukleotiid kuulub korraga ühte goodonisse Universaasus Kt küsimused Viirused Millistest osadest koosneb viirus ja milleks neid osi vaja on? Koosneb südamik kapsiidist ja ümbrisest Kus ja kuidas viirused paljunevad paljuneb peremees rakus korraldab ainevahetuse ümber Kuidas toimub viiruse lüütiline ja lüsogeenne tsükkel viiruseosakesed muutuvad aktiivseks ja väljuvad peremeesrakust surmates selle(lüütiline) Viirused lülitavad oma genoomi peremeesraku genoomi ja püsivad seal mitteaktiivsetena pikka aega kahekordistudes raku jagunemisel koos peremeesraku geneetilie materjaliga(lüsogeenne) Viiruste tähtsus looduses(2) ja inimeste elus(2)looduses põhjustavad haigusi taimedelll ja loomadel, transduktsioon e geenide ülekanne on pärilikkuse muutlikkuse allikaks
peab viirus antiretseptoritega bakteriraku retseptoritele. Viirus sisestab oma DNA bakterirakku. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, msi korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viiruseosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Vabanemisega kaasneb bakteri hukkumine. Sellist paljunemisprotsessi, millega kaasneb peremeesraku hävimine, nim. viiruse lüütiliseks tsükliks. Mõnikord võib rakku sisenenud viiruse genoom lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Sel juhul ei pea kohe järgnema uute viirusosakeste moodustumist ja viiruse
annaabi.ee 
