Mulle meeldis, kuidas maalil tema juukseid kujutati, nimelt need olid krunni pandud ja langesid natuke ka näole. Taust oli jaotatud kaheks, pool tausta oli oranz ja pool oli valge. Ruti Jõgi oli ka pannud üles oma kolm Kontrasti, mis olid kujutatud kui ühemaalina. Kontrastides oli kujutatud enamasti sinist, rohelist, oranzi , punast ja kollast värvi. Ning , et ilusamaid varjundeid jätta, oli värve kasutatud ühes kohas tumedamana ja teises kohas jällegi heledamana. Joonistused olid viirulised ja kujutasid sikksakke. Järgmisteks olid Aivar Rumvolt'i õlimaalid. Õlimaal ''Vastu valgust'' oli vägagi pinget tekitav, kuna kasutati enamasti süngemaid värve. Värvid jooksid diagonaalis. Algul hakkas tumedamaga ja läks aina heledamaks. Mulle meeldis see maal , kuna värvisobitus oli minu arvates väga hea. Maal ''Kaar'' oli kõige mõnusam ja rahustavam maal. Kasutati ainult heledaid toone. Taust oli kõik helekollasega kujutatud
Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere).
ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere,
M- ja N-veregruppidega homosügoote (AA) saab veretüüpide detekteerimisel selgitada vastavalt anti-M ja anti-N seerumitega (antikehadega), mis annavad aglutinatsioonireaktsiooni (antigeen+antikeha=sade). Heterosügootidel (Aa) esineb aga reaktsioon mõlema antiseerumiga, see tähendab, et mõlemad alleelid avalduvad teineteisest tõltumatult. Nt inimestel on veres kaks antigeeni L ja M. 6 NÄIDE: Rodotendronil võivad olla siiru-viirulised õied. Mõlemad alleelid võivad avalduda. MITMEALLEELSUS=POLÜALLEELSUS - Tunnuse määravad ühe geeni 3 või enam alleeli. Geen võib esineda rohkem kui kahe erisuguse alleelina. NÄIDE: Küülikute kasva värvust kontrollivate geenide alleelid. c – albiino ch – himaalaja cch – tšintšilja c+ - metsiktüüp. Looduslikus populatsioonis on enamik küülikuid c+ alleeli suhtes homosügootsed. Homosügooses olekus on igal alleelil oma fenotüüp: cc – üleni valged
annaabi.ee 
