alla voolab (Narva kosk)/kitsaim koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab (Salajõe kärestik)/mitmes joast koosnev mitmeastmeline juga (Treppoja kaskaad). 16. Iseloomusta kõigi 3 vesikonna jõgesid. Too näide. Soome laht koosneb Põhja-Eesti jõgedest, omane on see, et jõgedel on joad. Nad voolavad lubjakivide avamusaladel. Tekib karstumine (Keila jõgi) Väinamere ja liivi lahe vesikonda kuuluvad Lääne-Eesti jõed. Nad on viirsavisse uuristunud madalad jõeorud (Pärnu jõgi). Peipsi järve vesikonda kuuluvad Lõuna-Eesti jõed. Saavad alguse kõrgustikelt, see pärast ka suure languga. Need jõed on Devoni liivakividesse uuristatud sügavad ürgorud (Emajõgi). 17. Iseloomusta järvede paiknemist Eestis. Ebaühtlane, enam on neid liigestatud pinnamoega aladel. Paiguti on neid Lääne-Eesti rannikul. Kirde-Eesti on järvederohkeim. Kagu-Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas samuti
olemas. Nimelt katavad nii Pärnu madalikul kui ka Lääne-Eestis tervikuna moreeni kohati kuni paarikümne meetri paksuse kihina jääjärvelised savid ehk viirsavid. Nagu eespool mainitud, on just viirsavi oma väikese tugevuse tõttu eriti lihkeohtlik. Need setted omakorda on kaetud nooremate mereliste liivadega, mille paksus on tavaliselt 23 meetrit, ulatudes kõige rohkem kümne meetrini. Pärnu ümbruse jõeorgude geoloogiline ehitus on üldjoontes sarnane. Säng on lõikunud kas viirsavisse või kohati ka moreeni. Viimase näide on Pärnu jõgi alates umbes pool kilomeetrit Paikuse politseikoolist ülesvoolu kuni Sindi paisuni, Audru jõgi alevi piires, Sauga jõgi Sauga kooli ja Rehe vahel ning Reiu jõgi vanast Valga maanteesillast ülesvoolu. Loomulikult on nendes orulõikudes lihked vähetõenäolised. Mõningatel Sauga ja Pärnu jõe lõikudel on geoloogiline läbilõige keerukam, kuna
Geoloogiline lõige Geoloogiline lõige on järgmine: pindmise kihi moodustab kuni 0,5 m paksune muld või kuni 2 m pakune täitepinnas. Tehispinnaste all on mereliiva 0,5 kuni 4 m paksune lasund. Liivakihi paksus on suurem ala kirde- ja põhjaosas ning väikseim jõe kaldal. Mereliiv katab 10...15 m paksust viirsavi kompleksi. Viirsavi pealispind asub absoluutkõrgusel -1...-2 m, jõe säng on kujunenud viirsavisse. Savikompleksi all asub tihe moreeni või liiva kiht. Sauga jõe kallastel on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev veega küllastunud savi-liiv moreen, pärit viimase jääaja lõpust. Just viirsavid ja teised savi- ning aleuriidipinnased on nende väikese nihketugevuse tõttu Eesti oludes eriti lihkeohtlikud.
Tänapäeval Põhja-Eesti jõeorud pikenevad mere suunas ja toimub paekalda erosioon, Lõuna-Eesti jõeorgude erosioonibaas on kerkinud, mis toob kaasa jõesete kujunemise alamjooksul ja jõelammide kiire arengu. Põhja-Eesti jõed - kumer pikiprofiil, millel väike lang ülem-ja keskjooksul ning suurem lang alamjooksul (Põhja-Eesti paekallas, maakerge). Esinevad joad (Jägala 8, Keila 6 m). Lääne-Eesti jõed - ühtlane lang (tektoonilised rikked ja maakerge). Voolavad viirsavisse uuristatud madalates orgudes. Lõuna-Eesti jõed - nõgus pikiprofiil (aluspõhja reljeef ja nüüdisaja reljeefi mõju). Algavad kõrgustikelt (suur lang), voolavad Devoni sügavates ürgorgudes. Jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, kus iga toiteallikas annab 1/3 aastasest äravoolust. 24. Eesti järved, teke, parameetrid, levik, tüübid. Peipsi ja Võrtsjärv. Mandrijäätekkelised (glatsiaalsed); Jäänuk ehk reliktjärved, mis on tekkinud neotektoonilise kerke