Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läikivat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik, Toompuiestee 22 krundi lõunaservas), ploomilehise õunapuu roosade õitega teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharulised), "leinasaared"(Shnelli tiigi kirdetipu juures vallil, "vihmavarjujalakas"(Pika Hermanni jalami juures),
iga-aastast niitmist. Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Puisniitude vanemas osas on seire ja inventeerimise käigus leitud kuni 60 soontaimeliiki ühelt ruutmeetrilt. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik. Lk 3
Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik.
Valesti valitud puuliik või sobimatusse kohta istutatud puu hakkab mõjutama inimeste suhtumist ning peagi saab temast vaenlane, kuna ta häirib meid. Niisiis on üks tõsisemaid probleeme see, kui haljastajal napib teadmisi. Vahel istutatakse puud vaid paari meetri kaugusele sõiduteest, arvestamata seejuures tänava sõidetavust ning sellest tulenevat saastekoormust. Hoonete lähedusse, kuhu sobiks istutada püramiidja võraga puid või madalamakasvulisi liike (nt. viirpuid) pannakse kasvama laia võraga ja kõrgusesse kasvajaid. Linnaparkide puhul on üheks probleemiks saastatus. Vanuse ja halveneva keskkonna tõttu on paljud puud kahjustunud, mistõttu neist paljud ka hukkuvad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et loodus on üks pargi vaieldamatuid osasid. Tekkelt ja arengult võiks parke liigitada poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks sarnaselt puisniitude ja rannakarjamaadega, mis on tekkinud ja püsivad vaid inimese ja looduse ühistegevuses
Suur leht on 2- 3 sügava hõlmaga. Leherool on karvad. Sügisel on lehed kollased. Viirpuu õitseb juuni I ja II dekaadil. Õisikud on 1015-õielised, kännasjad. Ühe õie läbimõõt on 1,21,5 cm. Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 11,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane, jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris. Viirpuu on hea meetaim. Tema viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava hekina. 5.16. Verev viirpuu (Crataegus sanguinea). Lisaks verevale viirpuule kasutatakse ka teiste viirpuuliikide õisi ja vilju, praktiliselt on kasutamist leidnud tömbilehine, viie-emakaline, üheemakaline ja harilik viirpuu. Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad erutuvust, 31
annaabi.ee 
