20. aastal, (lk 344). Andrese jaoks oli töörügamine harjumuseks ja paratamatuks tarviduseks, mitte enam unistuse teostamiseks. 2. Andrese Unistuse täitumine Andres ostab Mäe talu, sest tahab kohta luua oma järelpõlvede jaoks, loodab soise maa kraavide abiga normaalseks maaks muuta, tahtis oma tööga maale väärtuse anda. Andres unistab sellest, et ükskord on kogu Vargamägi tema laste käes. "Üks imelik mõte oli viirastusena Andrese peaaju külastanud...mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, tema laste käes?". Esimese kolme lapse sünnid tegid Andrese meele kurvaks, sest need olid tütred ja ükski polnud kohapärija. Kui sünnib ka poegi on Andres rahul lk 354. 3. Andrese võitlus Pearuga Andrese ja Pearu esimene kohtumine toimus kõrtsis, kus Pearu sakstetoast välja tuli ja Andresega kohtus. Pearu käitus Andresega väga üleolevalt, tahtis kohe rammu katsuda,
Riia ikka nuttis kassi taga ja kirkuõpetaja naine kes arvas, et see isa nuttab tuli lohutama. Kui mustusevedaja oli laksnud Riial kolm korda mulda visata hauda. Kuid kui lugedes veel viimseid sõnu sirutas käe välja Riia ja kõigi pilgud pöördusid pikka sabaga, helendavate taevasisniste silmadega musta karavag eluks kes vahtis ülesse otse mustusevedajale näkku . Kuid mehed kainensid sokkist ja viides Riia eemale hakkasid mulda sisse kühveldama kuid elukas hüppas hauast ja sibeles viirastusena haudae vahele, kas Riia väljasirutatud käed olid haua või looma poole see ei ole teada. Mehed peale seda lahkusid jalamaid ja kui kirikunaine päris kus laps on kes nagu tinatuhka oli kadunud väitsid need, et läks looma otsima ja kõik. Õpetaja ähvardas politseisse helistada hiljem ja läks otsima leides Riia ilma vaevata sirelipõõsast ja kandis ta seat koju. EPILOOG Terve aasta läheb mööa ja Vanapagan pole ikka kuulnu, kas mõisteti ta õndsaks või mitte
inimesed, kelle töö jäi pooleli; rikkusest kinnihoidjad; kurjade inimeste hinged (Heintalu 2006a: 259); patused inimesed, vanapoisid, vanatüdrukud, ahned ja kadestajad, kuid ka need inimesed, kes polnud ise oma surmas süüdi: õnnetusjuhtumite ohvrid, uppunud, mõrvatud, iseäranis hukatud lapsed. Eesti rahvausundis sai "vääralt surnust" kodukäija, kusjuures kodukäija võis ilmuda mitte ainult omas kehas ("elav surnu") vaid ka teisikuna, hingena, viirastusena, loomana.30 28 "" (vene keel) 29 "" (vene keel) 30 Eisen,M.J. Kes hakkab kodu käima? [WWW] http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/iii.html , viimati vaadatud 04.10.2008 22 Kodukäijate ja hingemaailma temaatikaga on tegelenud viimase 100-150 aasta jooksul alates Jakob Hurda rahvaluule suurkogumisest erineva akadeemilise taustaga uurijad - M. J
,,Aga küsima peab alati, ikka küsima. Kui ei ole härra Maurust ennast, siis on Herr Ollino või Koovi, siis on lõpuks Kopfschneider, see lätlane, küsige temalt. Sest eestlane võib ometi lätlaselt küsida. Soo, aga nüüd minge," viipas direktor käega loiult. Niisugune lõpp mõjus Indrekusse sügavamalt kui kogu see asi. Ta peaaegu ei uskunudki, et midagi oli olnud. Kõik tundus silma- ja kõrvapettena, peaaegu viirastusena, nagu see ähmane elukas seal puude vahel pimedikus. Seda muljet segas direktori hääl, mis hüüdis: ,,Herr Tigapuu, Herr Tigapuu! Öelge Liblele ja teistele sääl, et kui nad ei kuula, siis tuleb härra Maurus silmapilk!" ,,Küllap ma nendega juba hakkama saan," vastas Tigapuu iseteadvalt, lisas aga Indrekule tasakesi juurde: ,,Lollus! Sa ei tunne veel meie vana. Temale peab ikka midagi muud kodaratesse pilduma, siis ei saa ta kunagi õige asjani
mida pidi kandma rüütel de Guise ja mille ta viimaselt ostis kolme tuhande pistooli eest.» «Hästi, Monseigneur.» «Mulle on teada kõik üksikasjad tema öise tuleku ja mineku kohta, kui ta tungis lossi itaalia ennustaja rõivais. Et ta ei kahtleks minu teadete tõepärasuses, ütlete talle, et tal oli mantli all suur valge mustade piiskade, surnupealuude ja ristiasetatud kontidega täiskülva-tud kleit, sest võimalike ootamatuste puhul pidi ta esinema Valge Daami viirastusena, mis teatavasti ilmub Louvre'isse iga kord mõne suure sündmuse eel.» «Kas see on kõik, Monseigneur?» «Öelge talle, et ma tean lisaks kõiki Amiens'i sündmuse üksikasju ning et ma lasen sellest koostada väikese vaimuka romaani aia plaani ja selle öise stseeni peategelaste piltidega.» «Ütlen talle seda.» «Öelge talle veel, et ma hoian peos Montaigu'd, et Montaigu on Bastille's, et tõsi küll,
annaabi.ee 
