eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkahardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute hingestatud ilmed. Altarite värvimisel eriti tihti kasutatud punane, sinine ja kuld lisavad neile veelgi mõjujõudu (Viirandi 1982:74-75). 10 3. GOOTI MAALIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazkunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju säärane, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki tugisüsteemi vahel asusid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi tagaplaanile romaani ajastul õitsenud seinamaalikunst. Kuid siiski viljeldi seinamaali
nelinurkse laua ümber kolme külge asetati asemed, neljas külg jäi avatuks toitude etteandmiseks. Trikliiniumiks nimetati ka ruumi, milles lõunatati. Erinevatel väljakaevamistel on leitud pronksist sisustuselemente kandelaabreid, valgusteid, kolmjalgu jne. Vana-rooma mööbli vormid inspireerisid hilisemate aegade kunstnikke, eriti XIX saj alguse omi ning tema uurimise pinnasest võrsus ampiirstiil. Kasutatud kirjandus M.V. Alpatov Kunstiajalugu I T. Viirandi "Kunstiraamat noortele" http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm http://ehitustootlus.ttu.ee/IreneLill/lingikogu/?ID=169 http://etc.usf.edu/clipart/44900/44985/44985_colosseum.htm http://digitalgallery.nypl.org/nypldigital/dgtitle_tree.cfm?title_id=1761004&level=8 http://www.dl.ket.org/latin1/things/holidays/thanksgiving/cenbene.htm M. Sildre konspekt Mööbli ajalugu
Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”. Tähelepanu äratas ka Tiia Toometi raamatud ,,Vana aja lood” ja ,,Kodused asjad” ning T. Viirandi ,,Kunstiraamat noortele”. Ilmus neljaköiteline õpilastele mõeldud entsüklopeedia ENEKE. 20. Sajandi lõpul ja 21. Sajandi alguse aimekirjandust iseloomustab tõlkeraamatute suur osakaal, ka multifilmi tegelaste raamatud nt Puhh. Lasteni jõudsid erinevad loodus,- geograafia,- teadus jm teatmeteosed. Tõlgitud aimeraamatud ilmuvad enamasti sarjadena nt Silmaring. Kaasaaegse algupärase aimekirjanduse eredatekst näideteks on E.- M. Ja T. Tali ,,Aastaring Maarjamaal”, E
siis on ta uhke ja tähtsust täis. Lugu: Lehemees kirjutas temast loo. Kui ta külas käis, saadi hästi läbi: naine andis talle süüa ja mehed tõmbasid pärast laua taga suitsu. Leht ilmus ja naine teatas, et temast on lugu tehtud. Kohemaid haaras ta naiselt lehe ja ruttas WC sse. Ta ei vaadanudki, mis seal kirjas oli, vaid tembeldas selle kohe jamaks. Perekond: naine Surmapõhjus: loomulik surm 4.53. Einar Viirandi Sünnikoht: Harala Olemus: lõbujanuline; kiidukukk; Lugu: Einar tuli purjus peaga ühe tuttava naise sünnipäevalt ja sõitis vastu esimees Nõule, kes pidi öise Riia rongiga Tallinnast tulema. Ta kihutas, gaas põhjas ja täiest kõrist "Marinat" lauldes, järsakust alla, tegi mitu saltotki. Einari arust oleks teda kadestanud tema endine võimlemisõpetajagi, kes pidas end Eesti parimaks akrobaadiks. Kukkumise tulemusena läks ta pealuu lõhki. Surmapõhjus: autoõnnetus
annaabi.ee 
