E 469 tsellulooskummi Rasvhapete soolad: a) rasvhapete naatriumi-, kaaliumi- ja kaltsiumisoolad b) rasvhapete magneesiumisoolad E 470 Rasvhapete mono- ja diglütseriidid E 471 Rasvhapete mono- ja diglütseriidide estrid: a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) mono- ja diatsetüülviinhappega f) äädik- ja viinhappe seguga E 472 Rasvhapete sahharoosestrid E 473 Rasvhapete mono- ja diglütseriidide sahharoosestrid E 474 Rasvhapete polüglütseroolestrid E 475 Ritsinoolhappe polüglütseroolestrid E 476
karboksümetüültselluloos Rasvhapete soolad: E 470 emulgaator, stabilisaator, a) rasvhapete naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumisoolad paakumisvastane aine b) rasvhapete magneesiumisoolad Rasvhapete mono ja diglütseriidid E 471 emulgaator, stabilisaator Rasvhapete mono ja diglütseriidide estrid: E 472 emulgaator, stabilisaator, sekvestrant a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) monoja diatsetüülviinhappega f) äädik ja viinhappe seguga Rasvhapete sahharoosestrid E 473 emulgaator Rasvhapete mono ja diglütseriidide sahharoosestrid E 474 emulgaator Rasvhapete polüglütseroolestrid E 475 emulgaator Ritsinoolhappe polüglütseroolestrid E 476 emulgaator Rasvhapete propüleenglükoolestrid E 477 emulgaator
tsellulooskummi E 469 Paksendaja Rasvhapete soolad: a) rasvhapete naatriumi-, kaaliumi- ja kaltsiumisoolad b) rasvhapete magneesiumisoolad E 470 emulgaator, stabilisaator, paakumisvastane aine Rasvhapete mono- ja diglütseriidid E 471 emulgaator, stabilisaator Rasvhapete mono- ja diglütseriidide estrid: a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) mono-ja diatsetüülviinhappega f) äädik- ja viinhappe seguga E 472 emulgaator, stabilisaator, 25 sekvestrant Rasvhapete sahharoosestrid E 473 emulgaator Rasvhapete mono- ja diglütseriidide sahharoosestrid E 474 emulgaator Rasvhapete polüglütseroolestrid E 475 emulgaator
Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Põrsaste vere normaalne hemoglobiinisisaldus on 10–12 g/dl. Selle vähenemine 8 grammini põhjustab aneemiat, suuremal vähenemisel põrsas hukkub. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Põrsaste rauatarvet on võimalik rahuldada ka joogivette lisatud rauasooladega. Et need joogivees ei sadestuks, tuleb lahus stabiliseerida viinhappega. Rauavett joodetakse künast ja seda vahetatakse paar korda päevas. Raua manustamine udarale määrituna või põrsastele suhu antuna on töömahukas ja ei õigusta end. Põrsaste jootmine Põrsad vajavad vaatamata piima veerikkusele ka vett. Ainult emisepiimaga ei ole võimalik rahuldada põrsaste veetarvet. Vett peavad nad saama alates 4.–5. elupäevast soovi järgi. Vee puudusel tekib põrsastel janu ja nad hakkavad imema virtsa, mis kahjustab nende tervist,
suhteliselt hilja (alles 2. elukuul), tuleks rauapreparaati süstida veel üks kord. Aneemia esineb sigalas kasvavatel põrsastel. Kui imetavaid emiseid peetakse suvelaagris, tuhnivad põrsad mulda, kust saavad rauda. Rauapreparaatide puudusel tuleb varuda murumättaid ja panna põrsastele sulgu. Põrsaste rauatarvet on võimalik rahuldada ka joogivette lisatud rauasooladega. Et need joogivees ei sadestuks, tuleb lahus stabiliseerida viinhappega. Pangetäie vee kohta tuleb võtta 10 g viinhapet ja 15 g raudsulfaati. Rauavett joodetakse künast ja seda vahetatakse paar korda päevas. Raua manustamine udarale määrituna või põrsastele suhu antuna on töömahukas ja ei õigusta end. Põrsaste jootmine. Põrsad vajavad vaatamata piima veerikkusele ka vett. Ainult emisepiimaga ei ole võimalik rahuldada põrsaste veetarvet. Vett peavad nad saama alates 4.–5. elupäevast soovi