Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. Toiduvärv E120- karmiin (karmiinhape). Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Karmiin on punane toiduvärv. Seda kasutatakse tootele omase punaka värvuse andmiseks. Seda ainet isoleeritakse putukatest. Enamasti kasutatakse vorstides, viinerites, sinkides. Samuti leidub alkohoolsetes jookides, kookides, želeedes, nätsukommides, keedistes, maitsestatud kohupiimades, jogurtites jmt toodetes. Kõrvalmõju: Võib tekitada astmat ja ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone Säilitusaine E250- naatriumnitrit Ühed vanimad konservandid on nitritid (E 249 ja E 250), mida esialgselt lisati lihale ja lihatoodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles hiljem avastati, et nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas
* Suurimateks naatriumi allikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketšup. Näiteid soola sisaldusest Umbes 1 g soola (päevane maksimaalne soovitus 5–6 grammi) sisaldub näiteks: * 2 g puljongipulbris, * 8 g soolaheeringas, * 15 g oliivides, * 40 g ketšupis, soolakurgis, kartulikrõpsudes või maisihelvestes, * 50 g suitsusingis või viinerites, * 50 g rosoljes, * 60 g verivorstis, * 90 g juustus või leivas Kaalium * Kaalium on mineraal mida organism vajab: - vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, - närvide, lihaste ja südame töö normaalseks funktsioneerimiseks, - neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks. * Neerupuudulikkuse süvenedes kaaliumi eritumine väheneb üldiselt koos uriini eritumise vähenemisega
Lihasaadustes on rikkalikult rauda, A- vitamiini ja B-rühma vitamiine. Lihast võivad loobuda täiskasvanud, mitte kunagi aga lapsed. Maksa soovitatakse süüa vaid mõni kord kuus, sest see sisaldab palju kolesterooli. Loomsetes toidurasvades ehk rasvases lihas ja teistes rasvarikastes lihatoodetes on palju küllastunud rasvhappeid, sellepärast ei ole nad suurtes kogustes soovitatavad. Ettevaatlik tuleb olla varjatud rasva sisaldavate toodete söömisega, sest näiteks vorstides, sinkides, viinerites, kotlettides ja pasteetides olev varjatud rasv võib oluliselt suurendada organismile mittevajamineva rasva kogust. Rasvasisaldust saab teada pakendi märgistust lugedes. Valida tuleks sellist liha, kus ei ole silmaga nähtavat rasva.
tohi. Munades lisaaineid ei ole, seega seda oma toidulaualt välja vahetada kindlasti ei tasuks. Viinerid Rakvere viiner, 500g. Koostis: sealiha(30%), vesi, veiseliha(21%), seapekk, seakamar, tärklis, sojavalk, keedusool (1,9%), lõhna- ja maitseained (saadud sinepiseemnetest, nisust), stabilisaatorid: E422, E450, karageen, antioksüdant: askorbiinhape, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621, säilitusaine:E250. Ei ole lisatud laktoosi. Nendes viinerites on päris palju lisaaineid. Enamus neist on ohutud lisaained aga näiteks E621 ehk naatriumvesinikglutamaat on päris kahjulik lisaaine. Selle kõrvalmõjudeks on märgitud südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Samuti E250 ehk naatriumnitrit võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme ja peavalu. Liha peab inimene sööma kuid need viinerid võiks välja vahetada tervislikumate vastu või siis otsida asendust lihale.
annaabi.ee 
