nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti ja skorbuuti.
3. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti ja skorbuuti. Arvatakse, et viimased Gröönimaa asukad lahkusid pärast kariloomade
Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti ja skorbuuti. Arvatakse, et viimased Gröönimaa asukad lahkusid pärast kariloomade kaotust
mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Tõenäoliselt on see ala tänapäeva Newfoundland, kuigi arvatakse ka, et selline avastus tehti kusagil Massachusettsis, kus metsviinapuu tõepoolest kasvab. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Leif karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Aastail 1004- 1008 jätkasid Leifi vennad Thorvald ja Thorstein Põhja-Ameerika ranniku uurimist, randudes mitmel pool sellel alal, mida tänapäeval nimetatakse Uus-Inglismaaks. Ajavahemikul 1010- 1013 külastas Põhja-Ameerika rannikut Islandi kaupmees Thorfinn Karlsefni. Vastavalt Islandi saagadele leidis viimane teadaolev skandinaavlaste reis Uude Maailma aset aastail 1014-1015. Rasket mereretke juhtisid Erikri tütar Freydis ja Thorfinn. 1015. aastal sündis